PÖFF lõikab eduka filmiaasta vilju

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitilise alatooniga: Steve McQueeni «Nälja» tegevus hargneb vanglas, kus hoitakse kinni IRA liikmeid.
Poliitilise alatooniga: Steve McQueeni «Nälja» tegevus hargneb vanglas, kus hoitakse kinni IRA liikmeid. Foto: Kaader filmist

Teist nii head filmiaastat ei mäletagi – tõdes PÖFFi juht Tiina Lokk eile, veidi enam kui nädal enne järjekordse festivali algust. Hea filmiaasta tähendab mõistagi vett PÖFFi veskile – mida rohkem häid filme, seda tummisem programm.


Sisukaim PÖFFi ajaloos, seda nii žanriliselt kui temaatiliselt, peaks tulema Euraasia-nimeline võistluskava – festivali kese juba viiendat aastat järjest. Koguni nii sisukas, et Eesti film, mis on selles programmis osalenud kahel viimasel aastal, seekord löögile ei pääse.

«Me ei vali filme mitte ühtlase geograafilise esindatuse, vaid headuse, aga ka värskuse järgi. Kahjuks on nii, et muu ilm vastab seekord neile tingimustele paremini – ja valiku lõpuossa ei tahtnud me kodumaist juba põhimõtteliselt jätta,» tunnistas Lokk.

Võistluskavas, mille võitja lahkub traditsiooniliselt 156 000 krooniga, on 18 filmi. Nagu ikka, Cannes’i või Veneetsiat järele ei tehta. See tähendab seda, et valikusse kuuluvad need teosed, mille ümber pole jõutud (veel) liiga palju lokku lüüa.

Kõige suurema rahvusvahelise tunnustuse – Cannes’i žürii eriauhinna – on pälvinud itaallase Paolo Sorrentino «Il Divo». Tegu on poliitilise satiiriga, mis avab mõjuvõimsa Itaalia poliitiku Giulio Andreotti sidemeid kohaliku maffiaga.

Poliitilise alatooniga võistlus


«Heas mõttes on tegu meie võistlusprogrammide ajaloo sotsiaalseima või ka poliitilisema kavaga,» ütles Lokk. Silmapaistvamatest poliitilisse konteksti asetuvatest teostest võiks esile tõsta veel Steve McQueeni «Nälga», mis käsitleb ühe IRA ehk Iiri vabariikliku armee liikme viimaseid elupäevi. Aga ka Ari Folmani «Valssi Bashiriga» – Iisraeli armee sõdurina nn Liibanoni missioonil osalenud mees otsib vastust küsimusele, mis siis ikkagi juhtus. Aasta parimaks Iisraeli filmiks valitud teos on lahendatud huvitavas vormis: dokumentaalse animatsioonina.

Eesti enda linateosed ei jää siiski võistluseta. Esimest korda leiab aset Balti täispikkade filmide konkurss, mis asendab varasemaid Eesti filmi võistlusi. Auhindu on kaks: parima Balti filmi autor saab 78 000 ja parima Eesti filmi autor 50 000 krooni. Läti ja Leedu uue filmikunsti paremikuga panevad rinna kokku dokumentaalid «Aja kuningad», «Aljoša» ja «Toomiku film», animatsioon «Elu ilma Gabriella Ferrita» ning mängufilmid «Mina olin siin» ja «Taarka».

Miks pole valikus meie kolmandat tänavust mängufilmi «Detsembrikuumus»? Põhjus on proosaline. Tootja on esitanud «Detsembrikuumuse» Põhja-Ameerika suurima sõltumatu filmi festivali Sundance’i kavva – selleks, et sinna pääseda, on üheks tingimuseks, headuse kõrval mõistagi, n-ö süütus. Film ei tohi olla linastunud mõnel teisel rahvusvahelisel festivalil.
Kokku näitab tänavune PÖFF ligemale 250 linateost 75 riigist. Kavas on kõige tähtsamate rahvusvaheliste festivalide – Berliini, Cannes’i ja Veneetsia – võidufilmid, nagu ka kõik tänavuse Euroopa Filmiakadeemia parima filmi (v.a Hispaania «Orbudekodu», mida PÖFF näitas juba mullu) ja režii nominendid, lisaks on 25 teost esitatud võõrkeelse filmi Oscarile.

Türgi fookuses, Argentina uus filmikunst, Põhja-Ameerika indie-filmid, «Päike tõuseb Idast» – need on vaid mõned tänavused eriprogrammid. PÖFFi ajaloo suurim osakaal on dokumentaalfilmidel – neid on 40. Väga nimekaid väliskülalisi seekord oodata ei ole, selleks puudub raha. Neile, kes filmi vastu rohkem huvi tunnevad, peaksid piisavalt kõnekad olema ka hollandlase Jos Stellingu ja ühe Gruusia juhtiva režissööri Nana Džordžadze nimi.

Rõõmustada võivad needki, kes mäletavad sellist vene näitlejatari nagu Lidia Fedossejeva-Šukšina – tema esitleb PÖFFi soojendavas Nõukogude retroprogrammis Vassili Šukšini kuulsat filmi «Punetab lodjapuu».

PÖFFi avab animafilmilavastaja Priit Tenderi ja helilooja Märt-Matis Lille koostöös sündinud uhiuue animatsiooni «Köögi dimensioonid» kontsertettekanne, esitajaks Nyyd Ensemble. Tegu on vähemalt Eesti mastaabis harukordse ettevõtmisega – teadaolevalt on see esimene kord, kui kodumaist animafilmi saadab orkester.

««Köögi dimensioonid» ei ole maailma esimene ega ka mitte viimane film, millele orkester kinosaalis heli peale mängib, ent minu andmetel on see ainus köögitarbeid ja toiduaineid kujutav animafilm, millele Nyyd Ensemble on PÖFFi avamisel eales muusikat mänginud,» ütleb Tender ise.

PÖFF kasvatab end Tartus


Senisest sügavamat jälge üritab PÖFF jätta Tartusse. «Möödas on ajad, kui pidime Tartus kino «üles ehitama», et üldse filme näidata,» tõdeb Lokk. Tänavu on PÖFFil kasutada kaks saali uues Cinamoni kinos ja Athena keskuse saal – ka filmide hulk, mis Tartus tänu sellele ekraanile jõuab, on aegade suurim, ligemale 90.

Ja lõpuks veel üks hea uudis – vähemalt Tallinnas on piletihind jätkuvasti 75 krooni.

Pimedate ööde filmifestival avalikustas programmi ja alustas piletimüüki

Euraasia võistlusprogramm

•    «Kahe jalaga hobune», rež Samira Makhmalbaf (Iraan)
•    «Genova», rež Michael Winterbottom (Suurbritannia)
•    «Gulabi kuulujutud», rež Girish Kasavalli (India)
•    «Suvetunnid», rež Olivier Assayas (Prantsusmaa)
•    «Nälg», rež Steve McQueen (Suurbritannia-Iirimaa)
•    «Il Divo» (pildil), rež Paolo Sorrentino (Itaalia-Prantsusmaa)
•    «Kolm tarka meest», rež Mika Kaurismäki (Soome)
•    «Külm lõuna», rež Eva Sorhaug (Norra)
•    «Varblane», rež Johnnie To (Hongkong-Hiina)
•    «Mozarti linn», rež Jeon Kyu-hwan (Lõuna-Korea)
•    «Kärbes», rež Vladimir Kott (Venemaa)
•    «Pilt», rež Nan Triveni Achnas (Indoneesia-Prantsusmaa-Holland-Šveits-Rootsi)
•    «Veripunased hinged», rež Masaki Iwana (Jaapan)
•    «Lumi», rež Aida Begic (Bosnia-Hertsegoviina-Saksamaa-Prantsusmaa-Iraan)
•    «Sügis», rež Özcan Alper (Türgi)
•    «Maailm on suur ja lunastus luurab nurga taga», rež Stephan Komandarev (Bulgaaria-Saksamaa-Ungari-Sloveenia)
•    «Valss Bashiriga» (pildil), rež Ari Folman (Iisrael-Prantsusmaa-Saksamaa-USA)
•    «Laine», rež Dennis Gänsel (Saksamaa)

Žürii: Rain Tolk (Eesti), Brian Yuzna (Indoneesia), Fernanda Silva (Portugal), Jos Stelling (Holland) ja Nana Džordžadze (Gruusia)

Tridensi Balti täispikkade filmide konkurss

•    «Aja kuningad», rež Mait Laas (Eesti)
•    «Aljoša», rež Meelis Muhu (Eesti)
•    «Amatöör», rež Janis Nords (Läti)
•    «Kunstniku dekonstruktsioon», rež Peteris Krilovs (Läti)
•    «Elu ilma Gabriella Ferrita», rež-d Priit ja Olga Pärn (Eesti)
•    «Kui ma olin partisan», rež Vytautas V. Landsbergis (Leedu)
•    «Mina olin siin», rež René Vilbre (Eesti)
•    «Kaotus», rež Maris Martinsons (Leedu)
•    «Kolm meest ja kalatiik», rež-d Laila Pakalnina ja Maris Maskalans (Läti)
•    «Nõukogude lugu», rež Edvins Snore (Läti)
•    «Taarka», rež Ain Mäeots (Eesti)
•    «Toomiku film», rež Marko Raat (Eesti)
•    «Putukatreener», rež-d Donatas Ulvydas, Likas Augutis ja Marek Skrobecki (Leedu)

Žürii: Piret Tibbo-Hudgins (Eesti), Yoram Allon (Suurbritannia), Hans-Joachim Schlegel (Saksamaa), Martin Maryska (USA) ja Stede Ingram (Leedu)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles