Backyard Babies´i liider Nicke Borg: naudime seda, mida teeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval, 10. detsembril esineb Tallinnas uues rokiklubis «Tapper» maailma üks hinnatumaid sleaze rock'i ansambleid Backyard Babies Rootsist. Bändi liider Nicke Borg oli rääkima mõne sõnaga käimasolevast tuurist ja muust ansambliga seonduvast.
Tere, kuidas läheb?
Väga hästi. Ma ootan juba jõulueelseid kontserte ja Eesti oma on üks neist.
Kuidas tuur seni läinud on?
Me alustasime tuuritamist tegelikult juba augustist ja see on jätkunud põhimõtteliselt siiani ning jätkub veel kuni järgmise suveni. Meil seisab ees veel päris karm Skandinaavia tuur ja mitmed Euroopa kontserdid koos Danko Jonesiga ja muidugi ka kõvasti festivaliesinemisi.
Väsimust veel ei ole?
Vaata, alguses oli see kõik meie jaoks uus ja meil oli olemas hea vabandus, et minna tuurile pidutsema. Me oleme bändina vanemaks saanud ja keskendume nüüd kõik sellele, et anda võimalikult häid kontserte. Publik pole meid seni alt vedanud ja head kontserdid annavad pigem energiat juurde, kui võtavad seda ära.
Mis on Rootsi muusikaringkondade saladus? Kuidas on võimalik, et Rootsist tuleb nii palju härid rokkansambleid?
Ma olen umbes 5000 korda pidanud sellele küsimusele vastama, aga ma ei tea endiselt vastust. Ma arvan, et asi on selles, et üks ansambel inspireerib teisi ja kui üks bänd suudab edukas olla, usuvad ka teised, et see on võimalik. See on nagu lumepalliefekt ja Rootsist on alati head muusikat tulnud.
Rootsi on muuseas muusikaeksportijate seas maailma kolmas riik. Ma ei tea, kas asi on ABBAs (naerab) või selles, et rootslased on väga keskendunud kõigele, mida nad teevad.
Sa oled varasemates intervjuudes öelnud, et ei tarvita enam narkootikume. Millele sa siis nüüd oma raha kulutad?
Maksan võlgu tagasi... (naerab). Ei... Kuna me reisime nii palju ja liigume pidevalt ringi, siis meeldib mulle igasugu asju osta. Ma pole isegi kunagi mõelnud, mida üleliigse rahaga teha. Varsti tahaksin uue auto osta.
Kuidas on lood ülejäänud bändiga? Kas nemad on samuti maha rahunenud?
Ma arvan, et mõnes mõttes oleme me kõik maha rahunenud. Teisest küljest sõltub kõik sellest, kellega meid võrrelda. Kui võrrelda mu bändikaaslasi mu emaga, on nad täiesti hullumeelsed inimesed, aga mõne teise bändiga võrreldes on nad märksa rahulikumad.
Eks inimestele meeldib ikka pidutseda ja rock´n´roll on siiski rohkem kui ainult muusika, see on elustiil. Ma arvan, et me oleme alates paremaks saamisest keskendunud rohkem muusikale kui pidutsemisele.
Te nõudsite, et lavataguses ruumis oleks seinal Guns N´ Rosesi raamitud pilt. Kas see on teie puhul tavaline asi?
Hehe... (naerab) Me alustasime sellega mõne aasta eest, kuna lavatagustes ruumides on alati igav ja me mõtlesime, et teeme nalja ja nõuame Guns N´ Rosesi raamitud pilti. Jah, alguses oli see nali, aga nüüdseks on meil umbes tuhat raamitud Guns N´ Rosesi pilti, sest me võtame need alati pärast kontserti kaasa. Varsti peaks selle nõudmise vist raiderist maha võtma.
Backyard Babies on tuuritanud koos AC/DC, Motörheadi ja teiste rokilegendidega. Millise bändiga sa järgmisena koos tuurile minna tahaks?
Me oleme mänginud koos suurema osa oma lemmikbändidega. Ma ei tea isegi, kas ma rollingutega koos tahaksin mängida. AC/DC oli lihtsalt fantastiline, nii bändi kui inimestena. Ausalt öelda ma ei teagi... ei olegi vist enam bände, kellega koos tuurile minna tahaks. Guns N´ Roses oleks vist hea (naerab).
Sa oled juba üle 20 aasta bändi teinud. Kavatsed sa jätkata, kuni sind laibakotis lavalt minema tassitakse või kavatsed millalgi noorematele tee vabaks teha?
Mõnes mõttes tunneme me ennast tõesti juba dinosaurustena, aga kui vaadata AC/DCd ja Iron Maidenit ning teisi selliseid bände, siis on meil veel kõvasti aega. Kui inimesed tahavad meie muusikat kuulata ja meie kontsertidele tulla, jätkame me veel kaua-kaua. Kõik oleneb asjaoludest. Muusika on meie elu ja asi, mida me oskame hästi teha. Me ei kavatse veel lõpetada, sest me naudime ennast laval, isegi rohkem kui varem. Mul on endiselt ikka väga äge vaadata, kui fännid kaasa laulavad.
Kas ülemaailmne majanduslangus mõjutab bändide tegevust ka?
Ma arvan küll. Ma ei kuluta liiga palju aega selliste asjade peale muretsemisele. Meil on vedanud, sest meie kontsertidele tulevad paljud inimesed. Tuuritamise kontseptsioon kannatab languse tõttu kõvasti - inimestel on vähem raha, kontserdipiletid on kallid, inimesed eelistavad käia festivalidel. Promootoritel on raske tuua esinema välismaa bände, see on kallis. Ma loodan, et inimesed eelistavad kontsertidel käimist mingite lolluste peale raha kulutamisele.
Mida sa Backyard Babies´i parimaks plaadiks pead?
Viimast albumit. Ma olen selle üle väga uhke ja me panime sinna väga palju oma hingest. Sealt võib kuulda seda frustratsiooni ja närvilisust, mis meid kogu salvestussessiooni ajal saatis. See kõlab nagu «Total 13», kuigi tolle plaadi salvestamise ajal olime me nooremad ja vihasemad.
Ma loodan, et meie järgmine album on parim, sest jube kurb oleks, kui see olekski meie tipp ja siit edasi tuleksid ainult kehvad plaadid.
Nimeta üks plaat, mida sa oleks tahtnud ise teha.
Ma lugesin hiljuti, et AC/DC «Back in Black» on kõigi aegade müüduimate plaatide tabelis teisel kohal. Ma oleks tahtnud selle ise kirjutada, ma oleks kõvasti raha teeninud. (naerab). Aga muidu - «Appetite for Destruction» on kindlasti tänapäeva rokkmuusika mõistes üks tähtsamaid plaate, koos Nirvana «Nevermindiga». Neid plaate oleks küll au enda omaks pidada.
Mida ei peaks Eesti fännid teie kontserdilt kindlasti ootama?
Kindlasti ei peaks nad ootama vanameestest koosnevat kibestunud bändi, mille liikmed passivad lava eri nurkades ja teevad si**a muusikat. Meie kõigi näost on näha, et me naudime väga seda, mida me teeme ja meil on alati väga hea meel esineda.