Kes on šõuilma tuntuimad (pool)eestlased?

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandideeris Oscarile: Miliza Korjuse tähetunniks kujunes film «Suur valss».
Kandideeris Oscarile: Miliza Korjuse tähetunniks kujunes film «Suur valss». Foto: AFP / Scanpix

Pole päris õige arvata, et kõige kuulsamad eestlased on need, keda meie oma väikses Eestis kõige rohkem tunneme. Maailma ulatuses on tegijad hoopis teised rahvuskaaslased.

Kas kuulute nende hulka, kes aeg-ajalt kurdavad, et liiga vähe on tavakodanikel sõna- ja otsustamisõigust? Palun väga, eks hakake nüüd kohtumõistjaks – ja vaadake, kas see on ikka lihtne.



Kes on globaalses meelelahutusmaailmas kõige tuntum eesti juurtega inimene? Kas filmiga «Tabamatu ilu» («American Beauty») kümme aastat tagasi seksika koolitüdruku rollis sama hästi kui üleöö kuulsaks saanud Mena Suvari, kes nüüdseks kaasa teinud juba rohkem kui 30 Hollywoodi linateoses?



Või Ornella Muti, kes on kinolinal mänginud kümnete filmimaailma vägevatega, alates Gerard Depardieust ja lõpetades Alain Deloniga, ning keda on tituleeritud Sophia Loreni ja Gina Lollobrigida järglaseks?



Või Berliini ööbikuks hüütud Miliza Korjus, kes võitis tunnustust sopranina – ja ei peaks kõrgkultuuri esindajana siinses nimistus esinema (vt seletus kõrvalolevas kastis) –, kuid kes jõudis enne Teist maailmasõda Hollywoodi, kus kandideeris 1938. aastal juba oma esimese rolliga filmis «Suur valss» Oscarile, paraku edutult?



A-kategooria tegijad. Arteri hinnangul kuuluvad eelnimetatud kolm naist eesti juurtega meelelahutustegelaste A-kategooriasse.


Esikoht nende seas läheb Ornella Mutile (53, sünninimi Francesca Romana Rivelli), kelle ema on Võrus sündinud Ilze Renate Krause.



Ta on kaasa löönud rohkem kui sajas filmis ja teleseriaalis ning pälvinud näitlejana tuntust nii kodumaal Itaalias kui ka Prantsusmaal, Saksamaal ja USAs. Viimasel ajal on ta tegelenud ehtekollektsiooni disainimisega. 15 aastat tagasi valis ajakiri Class kolme lapse ema Muti maailma kõige ilusamaks naiseks.



Teine koht läheb Mena Suvarile (30), kelle isa on psühhiaater Ando Süvari. Tema karjäär hakkas tuult tiibadesse koguma 16. eluaastal, mil ta sai pisiosa menukas teleseriaalis «Kiirabihaigla».



Pärast maailmakuulsuse toonud menufilmi «Tabamatu ilu» järgnes kohe magus-süütu Heatheri roll noortekomöödia «Kuum pirukas» («American Pie») mõlemas osas.


Viimasel ajal on Suvari esinenud Lancôme’i kosmeetikafirma modellina, võidelnud naiste kallal vägivallatsemise ja teismeliste suitsetamise vastu. Samal ajal on tema heitlikud suhted meestega andnud ainest klatšimeediale.



Kolmanda kohaga peab leppima Miliza Korjus (suri 1980. aastal Californias 71-aastasena), kelle isa Artur Korjus oli alampolkovnik Venemaa tsaariarmees ja hiljem Eesti sõjaministeeriumi staabiülem koloneli auastmes. Tema karjäär algas Venemaal, sest vanemate eluteed läksid pärast bolševike riigipööret lahku. Pereema sattus tütardega Kiievisse.



Kümme aastat pärast revolutsiooni naasis Miliza Korjus Eestisse, kust siirdus varsti Berliini riigiooperisse. Sealt jõudis tänu oma fenomenaalsele häälele peagi Hollywoodi. Ilmselt oodanuks teda ookeani taga pärast «Suurt valssi» hiilgav tähelend, kuid autoõnnetuses sai tema jalg sedavõrd tõsiselt vigastada, et Korjuse läbimurdena kavandatud ekraaniteos «Sandor Rozsa» tuli katki jätta. Sõja ajal tegi ta kaasa paaris Mehhikos vändatud filmis, kuid endistesse kõrgustesse enam tõusta ei õnnestunud.



B-kategooria tegijad. Esikolmikule järgnejaid reastada on riskantne ja vähe tänuväärne tegevus, sest ainuüksi kategoriseerimine võib tekitada palju paksu verd. Aga lugejate mõtte turgutamiseks saagu see siiski proovitud. Niisiis, Arteri järgnev valik.



Ameerika kunstnik Kalev Mark Kostabi (48), kelle vanemad on eestlastest immigrandid, hakkas endale nime tegema 1980. aastate keskel New Yorgis. Seda sõna otseses mõttes: Kostabi on olnud meister ennast reklaamima ja müüma. Kaks kümnendit tagasi lõi ta suure meediakära saatel New Yorgis omanimelise hiigelstuudio Kostabi World, kuhu palkas enda heaks tööle terve abiliste armee.



Tema taiesed kuuluvad New Yorgi moodsa kunsti muuseumi, Metropolitani kunstimuuseumi, Guggenheimi muuseumi, Ameerika rahvusliku kunstigalerii ja paljude teiste kuulsate muuseumide püsikollektsiooni.



Ainsa erandina sportlaste hulgas võib siinsesse nimekirja lülitada juba poisipõlves emaga Eestist lahkunud Michael Roosi (26). Erandi põhjus: Ameerika jalgpall on ala, mis ei kuulu olümpiakavva, samuti ei selgitata selles maailmameistreid, nii et osalt on vähemasti pealtvaatajate silmis tegemist meelelahutusliku spordiga.



Seda kinnitavad ka mängijate hiigeltasud. 201 cm pikkune ja 143 kg raskune Roos sõlmis mullu Tennessee Titansiga kuueaastase lepingu 43 miljonile dollarile (pool miljardit krooni).



Maailma disainerite ringkonnas on kõrges hinnas Jayson Tyler Brûlé (40), Kanada jalgpallistaari Paul Brûlé ja eestlannast kunstniku Virge järeltulija. Kaks kümnendit tagasi kolis ta Inglismaale, kus õppis BBC tiiva all ajakirjanikuks ning tegi kaastööd sellistele tuntud väljaannetele nagu The Guardian, Stern, The Sunday Times ja Vanity Fair.



Pärast seda, kui Brûlé sai 1994. aastal Afganistanis nii tõsiselt haavata, et ta vasak käsi jäi liikumatuks, asutas ta ühe viimaste aegade novaatorlikuma ajakirja Wallpaper*. Seitse aastat hiljem pälvis ta kõigi aegade noorimana Briti ajakirjatoimetajate ühingu elutöö auhinna.



Astuge sisse ükskõik millise Ameerika vähegi arvestatava ajalehe arvamustoimetusse ning mainige, et olete Eestist, kui kuulete küsimust, kas te Edmund S. Valtmani teate. Kui ei, siis võtke teadmiseks, et tegemist on ainsa eestlasega, kes võitnud kuulsa Pulitzeri preemia – 1962. aastal karikatuuri kategoorias.



Tõsi, pilapiltide joonistamist alustas ta juba eelmise Eesti Vabariigi ajal, kui tegi kaastööd ajakirjale Laste Rõõm. Kuid laiem kuulsus saabus pärast seda, kui Valtman jõudis Teise maailmasõja lõpus venelaste eest pagedes Saksamaa kaudu Ameerikasse.



Eriti tuntuks sai ta oma karikatuuridega, mis tögasid Nikita Hruštšovi ja Leonid Brežnevit, kuid Pulitzeri pälvis ta Fidel Castrot naeruvääristava pildi eest. Valtman suri neli aastat tagasi 90-aastasena Connecticutis vanadekodus.



C-kategooria tegijad. Meesteajakirja Playboy modelli (miss juuli 1989) Erika Eleniaki (39) kuulumine nii kõrgele kohale ajab paljudel ilmselt kopsu üle maksa. Eleniak, kelle isa on ukraina, ema Iris aga eesti ja saksa päritolu, lootis, et paljalt poseerimine aitab edendada tema karjääri näitlejana.



Nii läkski. Ta lõi maailmakuulsas «Rannavalves» («Baywatch») naispeaosalise Shauni McClainina kaasa kaks esimest hooaega, kuni 1992 läks esistaari roll ekstrarinnakale Pamela Andersonile. Hiljem osales Eleniak sellistes Eestiski linastunud filmides nagu «Tule all» («Under Siege») ja «The Beverly Hillbillies».



Hollywoodi ekraanitagustest eesti päritolu tegelastest on edukaim operaator Alar Kivilo (55), kes on esimese eestlasena pääsenud Ameerika Filmiakadeemia liikmeks. Teisisõnu: Kanadas väliseesti peres sündinud Kivilo kuulub Oscarite valijate sekka.



Tema osalusel on valminud rohkem kui 30 lina- ja ekraaniteost, nagu «Lihtne plaan» («A Simple Plan»), «Harti sõda» («Hart’s War») ja «Maja järve ääres» («The Lake House»). Teiste hulgas on ta töötanud koos Kevin Baconi, Frank Sinatra, Anthony Quinni ja Anne Bancroftiga.



Siia kategooriasse võiks arvata ka Eestis sündinud Käbi Laretei (86), kes pärast pere pagemist Rootsi kogus nii Euroopas kui Ameerikas tunnustust pianistina. Ta oli kümme aastat abielus Rootsi kuulsaima filmilavastaja Ingmar Bergmaniga ning etendas oma osa ka tema loometeel, samuti on ta juhtinud TVs kultuurisaateid ja kirjutanud mitu raamatut.



Rootsi teleekraanidel on värvika intervjueerijana tuntust kogunud Ants Robert Kristian Luuk (42), kelle mõlemad vanemad on eesti päritolu. Tema usutluste firmamärgiks on saanud see, et need lõpevad enamasti silma jõllitamise duelliga – kumb enne pilgu ära keerab. Kahel viimasel aastal on Luuk kommenteerinud rootslastele Eurovisiooni lauluvõistlust.



Maailma kuklapoolelt on küllap kuulsaim eesti juurtega tegelane Julian Sonny Arahanga (36), kelle ema on Uus-Meremaa ja eesti päritolu. Ta on mänginud kaasa koguni menukas «Matrixi» filmis (Apoci roll) ja ameeriklaste teleseriaalis «Herakles» (Cassius).



D-kategooria tegijad. See osa Arteri nimekirjast võiks venida hirmus pikale. Olgu siin toodud vaid mõned nimed.


Ameeriklane Bill Rebane (72), kelle ema oli lätlane ja isa eestlane, on vändanud väikse eelarvega õudusfilme. Kuus aastat tagasi kandideeris ta Wisconsini kuberneriks, ent edutult.



Kiino Villand (39) on Los Angeleses tegutsev fotograaf, kelle tööd on ilmunud sellistes massiajakirjades nagu Entertainment Weekly, Elle ja W. Lisaks suurtele reklaamiagentuuridele (Ogilvy & Mather, Saatchi & Saatchi) on eesti perest pärit Villand teinud koostööd Naomi Campbelli, Monica Bellucci, Adrien Brody, David Lynchi ja Oliver Stone’iga.



Foxi telekompanii teaduslik-ulmeline teleseriaal «Fringe» on toonud tuntust Austraalia näitlejale Anna Torvile (30), kes mängib peaosa, FBI agenti Olivia Dunhamit. Paraku pole teada, kui palju võiks ta oma osa eest võlgneda maailma ühele suuremale meediamagnaadile Rupert Murdochile, Foxi kompanii omanikule.



Torvi tädi on nimelt Anna Maria Torv Murdoch Mann, Rupert Murdochi endine abikaasa, kelle isa oli eestlane. Melbourne’is sündinud näitlejatari isa Hans Torv on samuti eesti päritolu, paraku on tütar isast juba ammu võõrdunud. Anna Torvi võib Jasmine McLeodi osas näha ka Kanal 2 ekraanil jooksvas seriaalis «McLeodi tütred».



Kanadast on eesti immigrantide perest jõudnud suurele ekraanile Tiiu Leek (vanus teadmata), kes alustas iseseisvat elu modellina. Pärast maailmas ringi reisimist jäi ta 1970. aastate lõpus ankrusse Los Angeleses, kus tegutses telereporterina. Lisaks on ta saanud pisirolle rohkem kui poolesajas telefilmis ja sarjas, sealhulgas Eestiski näidatud seriaalides «MacGyver», «Mõrv sai teoks» ja «Tuvikesed».



D-kategooriasse kuuluvad ka Mark Kostabi kunstnikust-muusikust vend Paul Kostabi (46), Rootsi death metal-bändi Hearse solist Johan Liiva Axelsson (38), inglise näitleja Mary Tamm (58) ja Kanada näitleja Alan C. Peterson (alias Alar Aedma). Aga miks mitte ka Šotimaal elav Stuart Vasepuru (52), kes saavutas kolm aastat tagasi Clint Eastwoodi filmi «Räpane Harry» paroodiaga maailma halvima kirjaniku konkursil teise koha.



Miks nemad?


Liigituse selgitus


Arteri siinne pingerida eesti juurtega tuntud inimestest hõlmab ainult meelelahutusmaailma tegelasi. Arvestusest on teadlikult välja jäetud poliitikud (näiteks endine USA Illinoisi osariigi kuberner Samuel H. Shapiro), ärimehed (hiidinvestor Warren Buffett, riskikapitalist Steve Jurvetson), teadlased (astronoom Alar Toomre), samuti klassikalise ja kõrgkultuuri esindajad (arhitekt Louis Kahn) ning sportlased (odaviske eksmaailmameister Tiina Lillak, jäähoki olümpiavõitja Håkan Loob).



Samuti on teadlikult välja jäetud noorema põlvkonna eestlased, kes tänu piiride avanemisele on pääsenud laia maailma, nagu modell Carmen Kass ja näitleja Johann Urb. Nimekirja kuuluvad need, kelle soontes voolab vähemalt 25 protsenti eesti verd või on nad Eestis sündinud, kuid aktiivse eluperioodi veetnud piiri taga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles