Vilja Savisaar pistis käe lehma pärakusse

Vilja Savisaar täitis ühte oma lapsepõlveunistust ning proovis veterinaari ametit. Tema õpetajaks ja juhendajaks oli loomaarst Vladimir Harkovski.

«Loomasid ma ravinud ei ole rohkem kui ühte kassi kunagi maal süstisin,» seletas Savisaar. «Oleks tore, kui samal päeval sünniks mõni vasikas ka,» olid naise lootused oma tööpäevale suured.

Tööle sõitis Savisaar jalgrattaga ning sai seal kohe alustuseks selga rohelise kilekombeka ja kummipõlle ning -kindad.

Esimesena mindi vaatama surmale määratud lehma. Nimelt oli teine lehm talle peale hüpanud, millele surmalemääratu aga vastu ei olnud pidanud ning kukkunud maha. «Siin midagi ravida ei ole enam,» kirjutas Harkovski surmaotsuse välja. Lehm pidavat aga lihaks saama.

Oma veterinaaripäeva jooksul saab Vilja Savisaar veel augustada ühe vasika kõrva ning selle ära nummerdada ja peale selle ka loomakese ära nudistada (ehk siis sarvenukid ära kõrvetada). «Nudistamist nägin ma küll esimest korda. Kui ma väike olin, siis olid küll kõikidel lehmadel sarved,» seletas Savisaar pärast protseduuri.

Edasi mindi aga juba järgmisse lauta lehma seemendama. Kindad kätte ja lahingusse! «Orgasmini ei pea lehmaga minema,» seletas Harkovski Savisaarele seemendamise protseduuri.

Ka Savisaar sai oma käe lehma pärakusse pista ning tema ergastunud emakat katsuda. Päris üksi ta viljastamisega hakkama ei saanud, nii et kogenud veterinaar tuli naisele veidi appi – üks hoidis emakat, teine süstis pulli spermat. Lauda perenaine naljatles pärast, et kui seemendamine õnnestus, saab lehmakese nimeks kas Villu või Vilja, olenevalt soost.

«Mis mulle kõige rohkem meeldis? Et me tegime täna reaalselt midagi,» seletas Savisaar päeva lõpetuseks ning lisas, et tal on hea tunne südames, et said mõnd haiget aidata. «Kui valijad mind enam ei vali, siis ma tean, mis ametit ma pidama hakkan.»

«Ega see mul väga hästi välja tulnud, aga teoreetiliselt on selge, et tuleb veel ka praktiliselt harjutada,» andis poliitik oma kunstlikule seemendamisele kriitilise hinnangu.

«Jäi selline mulje, et ta peab väga vapper naine olema. Teiseks on väga hea auraga – ta ei kartnud loomi ja loomad ei kartnud teda. Vilja oli täitsa kõrgel tasemel,» leidis Savisaare kogenud juhendaja Valdimir Harkovski.