Teadlased: vaalad võisid areneda maismaaloomast

Teadlaste sõnul on selleks loomaks tänapäeva India territooriumil 50 miljonit aastat tagasi elanud Indohyus, kes meenutas oma välimuselt pesukaru ja oli umbes väikese hirve suurune, kirjutab Reuters.

Seni on teadusringkondades oldud veendumusel, et vaalad on suguluses maismaaloomadega, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole.  

Northeastern Ohio Universities Colleges of Medicine and Pharmacy anatoomiaprofessor Hans Thewissen ja tema meeskond uurisid vaalade evolutsioonilise arengu kindlaks tegemiseks mitmeid fossiile.

Teadlaste tähelepanu köitis eelkõige Indohyuse fossiilid. Need loomad elasid esimeste vaaladega umbes samal ajal – 50 miljonit aastat tagasi.

Indohyuse pealuu ehitus lubas teadlastel oletada, et see liik on suguluses vaalalistega.

Lisaks leiti selle eelajaloolise maismaalooma hammaste uurimisel, et nende keemiline koostis on sarnane vees elavate loomade hammaste keemilise koostisega.

«Hammaste uurimine kinnitas, et see loom veetis palju aega vees. See lubab oletada, et vaalad arenesid maismaaloomast, kes käis aeg-ajalt vees endale toitu hankimas,» lausus Thewissen.

Ta jätkas, et Indohyus oli taimetoiduline maismaaloom, kes samas veetis ka palju aega vees.

Teadlaste arvates hakkas Indohyus üha rohkem maismaa asemel vees olema, seda siis kas enda kaitsmiseks või toidu hankimiseks ning hiljem tekkisid muutused toitumises.

«Varajased vaalad ei näinud üldse vaalade moodi välja, pigem meenutasid nad pesukaru või närilist. Need loomad kaotasid maismaal liikumise võime umbes 40 miljonit aastat tagasi. Seega pärinevad  vaalalised Indohyus`est, kes evolutsiooni käigus liikus maismaalt vette. » nentisid uurijad.

Teadusmaailmas  on siiani käibel mitmed vaalade arengu kohta käivad teooriad ning teadlased pole nende suhtes veel üksmeelele jõudnud.