Astronoom Tycho Brahet ei mürgitatud

Astronoomi surnukeha ekshumeeriti 2010. aastal, et teha ta surma põhjus kindlaks, edastab BBC.

Arvati, et Brahe suri põieinfektsiooni tagajärjel, kuid varasem jäänuste uurimine paljastas, et ta habemekarvadest elavhõbeda jäänuseid.

Nüüdne uuring näitas, et elavhõbedat ei olnud siiski nii suures koguses, et see oleks ta tapnud.

Välja on käidud ka arvamus, et astronoom tapeti Taani kuninga käsul või kolleeg Johannes Kepleri poolt.

Teadlastemeeskond analüüsis nüüd Brahe luid, karvu ja riidejäänuseid.

«Ta habemes oli elavhõbedat, kuid sellises koguses, mis o ka nüüdisaja meeste habemes ning see ei ole eluohtlik,» sõnas Århusi ülikooli esindaja ja uuringu juht Jens Vellev.

Vellevi sõnul ei ole Brahe surmaga seotud midagi kriminaalset.

«On võimatu, et Tycho Brache mõrvati. Kui ta habemes oleks jälgi mingitest muudest mürkidest, oleksid need paljastunud analüüsides,» selgitas Vellev.

Kepleri andmetel suri Brahe 54-aastasena põieinfektsiooni tagajärjel.

«Levinud legendi kohaselt lõhkes Brahe põis kuninglikul banketil, kui ta oli liigviisakas, minemaks tualetti. Ajalooandmetel suri ta 11 päeva hiljem,» selgitas Vellev.

Tycho Brache sündis 1546. aastal Tyge Ottesen Brahena Rootsi alal Skånes, mis siis kuulus Taanile. Ta õppis Kopenhaageni ülikoolis ja Saksamaal astronoomiat.

Ta leidis rohkem kui 1000 tähte ning tema astronoomiavaatlused aitasid luua nüüdisaegse astronoomia põhialuseid.

Ta suri 1601. aastal ning on maetud Tšehhimaale Praha vanalinnas asuvasse Tyni kirikusse.

Barhe oli lisaks astronoomitööle kuulus ka oma eraelu poolest. Ta kaotas ninaluu 1566. aastal peetud duellis ning kandis oma elu lõpuni metallproteesi.

Vellevi sõnul ei olnud see protees mitte kullast ja hõbedast nagu seisab ajaloodokumentides, vaid vasest.