«Eestimaa uhkus 2012» on liigutav, innustav ja meeleolukas

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa uhkus 2012 juhid Märt Treier ja Annely Adermann
Eestimaa uhkus 2012 juhid Märt Treier ja Annely Adermann Foto: TV3

Juba homme õhtul tunnustatakse TV3 ja EMT koostöös vaatajateni jõudval tänugalal «Eestimaa uhkus» inimesi, kelle suur süda ja erilised teod väärivad esile tõstmist ja eeskuju ning kes on meie väikese riigi uhkuseks.

Juba kaheksandat aastat toimuval tänugalal on inimesi Raplamaalt, Jõgevamaalt, Viljandist, Saaremaalt, Pärnumaalt, Tartust, Kehrast ja mujaltki. Tänavused Eestimaa uhkused on Natalia Lokk, Villu Viisel koos poegade Valmari ja Eimariga, Eckard Klug,  Artur Makku ja Rainer Rätsep, Liia Hopp, Piret Dreimann, Valve Viljak, Mart Luukas, Lilian Mariete Hani ja Robert Aasa.

«Eestimaa uhkuse» galat juhivad tänavu Annely Adermann ja Märt Treier. «Olen «Eestimaa uhkusega» seotud olnud päris algusest ja tänavust aastat hindan väga eriliseks. Niivõrd elavat vastukaja inimestelt kangelaste pakkumisel pole varem olnud – seda nii eestlaste kui ka venelaste poolt. Kokku laekus ligi kolmsada asjalikku vihjet, millest žürii Eri Klasi juhtimisel valis välja kümmekond,» selgitas Adermann. Tänavu kuulusid žüriisse kuulusid veel Ingrid Rüütel, Elle Kull, Liis Lemsalu, Heiki Nabi, Sirje Eesmaa, Jaan Tätte ja Valdo Kalm.

Kaunil galaõhtul Tallinna Reaalkoolis ulatavad Eestimaa uhkustele sümboolse, Ivo Lille loodud  tänuauhinna tuntud ja armastatud inimesed. Muusikaliste etteastetega austavad kangelasi Ott Lepland, Liis Lemsalu, Hannah, Sofia Rubina jt.

Eestimaa uhkused 2012 on:

Artur Makku ja Rainer Rätsep

Artur Makku ja Rainer Rätsep on täiesti tavalised noored mehed, kelle ellu kuuluvad ekstreemsport, peod, töö ja kaunid naised. Kuid tänavu maikuus juhtus rahulikus väikelinnas Viljandis midagi sellist, mis ei kao poiste mälust niipea. Kui seni on Viljandi rahvas arvanud, et rängad kuriteod on midagi sellist, mida vaid karmidest politseiseriaalidest telerist vaadata võib, siis ootamatult murdis linna sisse kurjus...Ehkki Raineri ja Arturi mälust ei kao Huntaugu nõlva juures juhtunu niipea, siis vähemalt ühe väikese poisi elust suutsid nad ära hoida hullema – mehed päästsid poisi vägistaja haardest.

Eckard Klug

Saksa päritolu Rootsimaa mees Eckard Klug on elanud kirevat ja karmi elu. Eckard on palju reisinud ja palju läbi elanud mees, kelle saatuse keerdkäigud on lõpuks toonud Jõgevamaale Ookatku külla. Eckard oma väärika loomuse ja heatahtliku olekuga ning halli habemega  on läbi ja lõhki jõuluvanalik - nõnda kutsutaksegi teda Jõgevamaal Rootsi jõuluvanaks. Eckard on juba aastaid aidanud nõrgemaid ja abivajajaid, tuues meie koolidele, haiglatele ja hooldekodudele seda, millest puudust tuntakse. Mees on üle elanud Estonia katastroofi ning tunneb  ise, et elu on andnud talle veel teisegi võimaluse. Nii sõidabki ta juba aastaid iga nädal, kordagi vahele jätmata, kaubikuga Rootsi ja Eesti vahet. Lisaks heategevusele jõuab ja oskab mees muudki.

Natalia Lokk

Natalia Lokk on juba viisteist aastat olnud oma mehele nii silmadeks kui ka käteks. Tõenäoliselt teab enamus meist endise eridemineerija Arne Loki lugu – mees sai pommiplahvatuses nii rängalt viga, et kaotas silmad ja käed. Kuid väga vähesed teavad, et Arne kõrval on 24 tundi ööpäevas tema seni teenimatult varju jäänud abikaasa, kes vankumatult mehe eest hoolitseb. Natalia pühendumus võtab sõnatuks ka Arne paljunäinud endised demineerijatest kolleegid, kelle arvates võib sellise ennastsalgavuse kohta  leida näiteid vaid ehk ilukirjandusest, kuid mitte päriselust.

Perekond Viisel

Perekond Viiseli tublidust avav lugu juhtus küll juba kahe aasta eest, kuid on siiani asjaosaliste meeles ja südames. Eestit laastanud lumetorm pani proovile Raplamaa Vahastu küla Härjamäe talu ja Rukkimäe talu inimeste saatused ja elud. Härjamäe talu peremees Villu Viisel istus hilisõhtul rahulikult kodus ja vaatas televiisorit, kui hubase õhtu soojas toas katkestas ärev telefonikõne kilomeetrite kauguselt lumme uppunud naabertalust. Üksi elav eakas Mart tundis südames tugevaid valusid, mees ei suutnud enam hingata ja arvas, et on minekul…Kuid Villu ei andnud alla - vaatamata sellele, et kiirabi metsatallu läbi hangede ei pääsenud, asus Villu koos oma kahe pojaga tegutsema. Nii sündis imeline elupäästmislugu perekond Viiselist, inimestest, kes tunnevad ja hoolivad oma naabritest.

Lilian Mariete Hani

Lilian Mariete Hani lugu on kui imekaunis jõulumuinasjutt, kus üks väike tüdruk on nüüd juba nooreks naiseks sirgunud ja oma lapsepõlveunistused ellu viinud. Kui Lilian Mariete Hani oli veel väike, tõotas ta endale, et kui suureks kasvab, võtab ta endale lastekodust lapse, et talle kodusoojust pakkuda. Elu viis naise Tartusse tööle ja ühel päeval viis saatus ta kokku Elva lastekodus sirguva poisiga. Naine tundis, et just sellele poisile tahab ta pakkuda kõike, mille lapse enda lihane ema on andmata jätnud. Suur oli aga  Lilian Mariete üllatus, kui selgus, et poisil on veel kaks venda. Nii võttiski Lilain Mariete kasvatada kolm kasulast.

Mart Luukas

Kehra noormehe Mart Luukase lugu viib kokku hajameelse ajakirjandustudengist spordipoisi ja pisipõnni.  Mart Luukas oli unustanud koju rahakoti, mille pärast ta jooksuga maja ette tagasi jooksis. Täpselt samal ajal avas väike maailmaavastaja Denis akna ja küünitas õue. Kui Mart akna alla jõudis, rippus poiss veel ühe käega akna küljes…edasine oli vaid sekundite küsimus. Vaid tänu Mardi kiirele reaktsioonile on Denis elus ja terve.

Valve Viljak

Kauaaegse Raplamaa Maidla lastekodu juhataja Valve Viljaku tööpäevad ei lõppenud kunagi siis, kui uks tema selja taga sulgus. Lisaks muretses ta nende  kasvandike pärast, kes juba ellu astunud ja oma peredki loonud - ta on aidanud neile koguda raha ülikoolis õpingute alustamiseks ja igapäevaelus toimetulekuks. Maidla lastekodu lapsed ei pidanud end kehvemini tundma kodus kasvanutest ning nad on sirgunud väärikateks inimesteks, kes oskavad enda kõrval nõrgemat märgata. Valve aeg sai lastekodus küll ametlikult läbi tänavu novembris, mil Maidla lapsed kolisid elama Juuru peremajadesse. Maidla vanas mõisahoones pidavat kummitama hea vaim, kes vahel treppidel hiilib. Me võime seda mitte uskuda, kuid üks on kindel - Maidla lastel oli Valve näol oma hea haldjas kogu aeg olemas.

Piret Dreimann

Pärnumaal Sindi politseimajas piirkonnapolitseinikuna töötavat Piret Dreimanni hüütakse Pipiks, sest ta on kohalike pättide hirm. Kuid tema lugu ei räägi mitte karmist korravalvurite maailmast, vaid hoopis hellast ja armastavast naisest, kelle südames on lisaks oma kolmele lapsele ruumi veel kahele emata jäänud tüdrukule ja ühele poisile.  See habras naine saab ihuüksi hakkama kuue lapsega, lisaks on ta ka külavanem ning käib näiteringis ja laulukooris. Sõbrannad kahtlustavad, et Pipi ei maga kunagi, sest tal on lihtsalt nii palju tegemist.

Liia Hopp

Liia Hopp on naine, kelle elu ongi tegelikult nagu päikeses sillerdav värviline mosaiik, mis koosneb heategude killukestest. Ta on Saaremaa Orissaare valla oma ema Teresa, kes  tõttab appi hädasolijaile ja väetimatele, kel endal enam jalg ei kanna või silm töntsiks jäänud. Liia sõidutab neid poodi, lükkab nende hoovist lume, teeb pliidile tule alla, loeb lehte ette ning kui vaja, räägib lustakaid külajutte. Naise abi ulatub isegi naabersaarele Muhumaale.

Robert Aasa

Selle aasta esimese päeva hommikul viskas Käsmu mees Robert Aasa rätiku üle õla ja lippas mere äärde oma tavapärast suplust tegema, mida ta ükski päev vahele ei jäta. Mees kuulis merelt paadimootori popsumist. Kuid ühel hetkel saabus vaikus. Ja siis juba kostus veest appihüüdeid. Robert sai aru, et mees on surmasuus ja hakkas kiiresti otsima paati. Robert teadis, et sellisel aastaajal vees naljalt üle kümne minuti vastu ei pea ja sestap oli iga sekund arvel… Tänu Roberti kiirele tegutsemisele saadi kalamees veest välja ja merejumal Neptun oli tema poolel, sest kalur ei jäänud isegi kopsupõletikku. Käsmu kuulsa kapteniküla kaptenid võivad igatahes rahus puhata, sest just Roberti- sugused mehed on need, kes rannaküla elus hoiavad.

«Eestimaa uhkus» alustab TV3s homme kell 19.30

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles