Paleontoloogid leidsid hülge kauge esivanema fossiili, mis näitab, et nende veeloomade eellased olid maismaaloomad.
Hüljeste esivanemad olid maismaaloomad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. aprill 2009, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul näeb Kanda põhjaosast leitud fossiil välja selline, nagu ta oleks hülge ja saarma ristsugutis, kirjutab BBC.
«Sellel loomal olid jalad, mida ta sai ujumisel kasutada, kuid need ei olnud loivakujulised,» selgitasid uurijad.
23 miljonit aastat tagasi elanud hülge eellane sai teaduslikuks nimeks Puijila darwini.
Puijila tähendab inuiidi keeles «noor mereimetaja». Ta sai selle nime oma leiukoha, Devoni saare kohalike elanike keelest. Ka soovisid teadlased viidata kuulsale loodusuurijale Charles Darwinile, sellest ka teine nime osapool darwini.
«See loom kõndis nii maismaal kui ka ujus vees. See liik annab hüljeste evolutsiooni kohta hea pildi. Näeme, milline oli hüljes enne, kui tal tekkisid loivad,» selgitasid paleontoloogid.
Darwin oli veendunud, et maismaaloomad liikusid evolutsiooni käigus vette läbi kahepaikse ja magevee etapi.
Teadlaste sõnul oli hülge eellase skeletist alles 65 protsenti, kuid isegi selle põhjalt oli võimalik ta rekonstrueerida.
«Üllatavalt hästi säilinud skelett lubab oletada, et loomal olid tugevad jäsemed, hästi arenenud lihased ning lamendunud varbaosa, mis viitab, et neid võidi kasutada ujumisel. Loibi ei ole veel tekkinud,» sõnas USAs Pittsburghis asuva Carnegie loodusmuuseumi esindaja Mary Dawson.
Dawsoni arvates näitab leid, et tänapäeva hülged, merelõvid ja morsad pärinevad põhjapoolsetelt aladelt.