Hiljutine uus uuring näitas, et mais mängis Peruu iidses 5000 aasta taguses tsivilisatsioonis tähtsat rolli.
Peruu iidse tsivilisatsiooni aluseks oli mais
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. veebruar 2013, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste võetud proovid iidsest õietolmust, kivist tööriistadelt ja fossiliseerunud väljaheidetest näitasid, et maisi kasvatati praeguse Peruu piirkonnas laialdaselt, edastab BBC.
Arheoloogide sõnul näitab leid, et sealse tsivilisatsiooni aluseks oli põllumajandus, mitte kalapüük.
«Kui vaadata iidseid tsivilisatsioone Egiptusest Hiina ja Indiani, siis need kõik põhinesid põllumajandusel,» sõnas USA Chicago arheoloogiamuuseumi teadur Jonathan Haas.
Ta lisas, et varasema teooria kohaselt põhinesid mitmed Andide kultuurid kalapüügil.
«See mereteooria on olnud domineeriv alates 1970. aastatest, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et asulad ei olnud vaid mere ääres, vaid ka sisemaal,» selgitas asjatundja.
Haasi sõnul kasvatati sisemaal maisi esmalt tseremoniaalseks otstarbeks. Tekkis põllumajandussüsteem, mis andis võimaluse keerulise ühiskonna tekkeks.
«Sadade proovide analüüsimine näitas, et neis ei olnud just palju maisijäänuseid,» lisas teadlane.
Samas aga ei näita maisijäänuste vähene esinemine, et piirkonnas laialdast maisikasvatust ei toimunud.
Teadlased lisasid, et kui makroskoopilised tõendid maisikasvatamise kohta peaaegu puuduvad, samas on aga palju mikroskoopilisi jäänuseid.
Võimalik, et maisikasvatamise tõendid on mattunud uute kultuurikihtide ja tänapäeva saastatuse alla.
Lisaks analüüsiti ka 14 kivist tööriista, millele tehtud süsinikuuring näitas, et need pärinevad ajavahemikust 2090 – 2540 eKr.
14 tööriistalt 11 leiti maisitärklise jäänuseid ning kahelt tööriistalt maisitaimedes leiduvaid mineraale. Lisaks leiti märke ka maguskartulist ja ubadest.
Teadlastemeeskond uuris ka 62 väljaheidet, millest 34 kuulusid inimestele. 69 protsendil neist leiti maisitärklise jäänuseid. Mais oli põhitoiduaine, millest saadi siis tärklist.
«Mereannid mängisid toidus samuti rolli, sest neist saadi valke. Samas näitasid väljaheite uurimised, et menüüs oli kala vaid poole võrra. Kuid samas leidus ka palju maisi, ubade, maguskartuli ja veel teiste toiduks sobivate taimede jäänuseid. See viitab põllumajanduskesksele ühiskonnale,» teatas Haas.
Ta lisas, et paindlik ja laialdane põllumajandussüsteem andis võimaluse kasvatada mitmeid taimi. Samuti tõi see piirkonda uusi elanikke ning kahandas vaesust.
«Andidest leitud arheoloogilised asitõendid näitavad, et koos põllumajanduse arenguga ühiskond arenes ning hakati rajama monumentaalseid ehitisi,» lisas asjatundja.