Jäämees Ötzi oleks vajanud hambaarsti

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäämees Ötzi oleks vajanud hambaarsti
Jäämees Ötzi oleks vajanud hambaarsti Foto: SCANPIX

Šveitsi Zürichi ülikooli uurijate sõnul oleks jäämees Ötzi hädasti hambaarsti vajanud, kuna ta uurimisel paljastus suur hulk hambaprobleeme.

Teadlase Frank Rühli  sõnul leidub Ötzil nii hammaste murdumist, parodontoosi, kaariest kui märke igemepõletiku kohta, edastab Discovery News.

5300 aasta vanune muumia leiti 1991. aastal Austria ja Itaalia Alpide piirilt Ötztali Alpidest.

Alates sellest on seda kummalist inimjäänust pidevalt uuritud. Paljastunud on, et jäämehel olid pruuni värvi silmad, tal oli laktoositalumatus, eelsoodumus südamehaiguste tekkeks ning vist ka puukentsefaliit.

Ta hukkus vägivaldselt. 2007. aastal tehtud skaneering näitas, et nool läbis ta arteri, mis tõi kaasa surmani viinud verejooksu.

Seni oli uuritud selle muumia keha, kuid üsna vähe hambaid. Varasemast oli teada vaid see, et kahe ülemise esihamba vahe oli üsna lai ning tal puudus paar purihammast.

Rühli ja hambaarst Roger Seiler uurisid nüüd ka jäämehe hammaste seisundit. Kolmemõõtmelise tomograafi abil loodi pilt hammaste patoloogiast. Uuring näitas, et muumia 28 hambal oli kahjustusi ning kaks hammast lagunenud.

Ülalõualuu kolmes purihambas täheldati kaugele arenenud parodontoosi. Ülemistel hammastel oli aga mingi mehhaaniline kahjustus, mis võis tekkida vastu nägu saadud löögist. Selle tõttu võisid hambad loksuma hakata.

«See hambatrauma oli tekkinud varem ning sellel ei ole seost jäämehe vägivaldse surmaga,» teatasid uurijad.

Jäämees Ötzil tekkisid hambaprobleemid siiski üsna hilises eas, ta oli umbes 40-aastane.

Rühli arvates tekkisid tal suured hambaprobleemid järgneva kümne aasta jooksul.

Uuring näitas, et Ötzi hambaprobleemid olid tingitud keskkonnast, toidust ja geneetikast.

Kõige suuremat rolli mängis siiski toitumine. Süües aina enam tärklist sisaldavat toitu nagu leib ja puder, mis olid neoliitikumis põhitoiduks, võis lõpuks kaasa tuua mitmeid hambaprobleeme.

Jäämehe üks purihammas võis murduda selle tõttu, et puder sisaldas kivi ning ta hammustas kivi.

Kuigi jäämees oleks vajanud hambaarsti abi, olid ta hambad siiski mõnevõrra töökorras.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles