Ameerika põliselanikud kaunistasid hambaid vääriskividega

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika põliselanikud kaunistaid hambaid vääriskividega
Ameerika põliselanikud kaunistaid hambaid vääriskividega Foto: Wikipedia.org

Arheoloogide sõnul ei ole hammaste kaunistamine vääriskividega tänapäeva trend, vaid seda tegid tuhandeid aastaid tagasi juba Ameerika mandri põliselanikud.

Mehhiko antropoloogia- ja ajalooinstituudi uurijate sõnul olid sellised hambakaunistused kasutusel juba 2500 aastat tagasi, kirjutab National Geographic.

Arheoloogide arvates tegutsesid neis ühiskondades käsitöölised, keda tänapäeva mõistes saab hambaarstide alla liigitada.

Teadlased tõid näiteks Mehhikost Chiapasest leitud pealuu, mille peaaegu kõikidel hammastel on kaunistused.

Lisaks uuriti veel tuhandeid samasuguseid vääriskividega hambaid.

Uurijate sõnul ei ole neil informatsiooni, milliste hõimugrupi esindajate hammastega tegu on.

«Kaunistustega hambad on isikutelt, kes elasid enne konkistadooride sissetungi. Enamik neist hammastest kuulub meestele,» selgitas antropoloog José Concepción Jiménez.

Antropoloog lisas, et hammaste kaunistamine ei olnud seotud sotsiaalse staatusega, pigem oli tegemist lihtsalt iluasjadega.

«Meil on selle kohta näide.  Palenques asuvast templist avastatud maiade muumial, kõrgklassi kuulunud niinimetatud Punasel Kuningannal ei ole näiteks hambakaunistusi,» lisas Jiménez.

Kuid Mehhikos tehtud väljakaevamistel on leitud ka inimjäänuseid, mille hambakaunistused viitavad religiooniga seotusele.

Arheoloogide arvates kasutasid varajased hambaarstid hammastesse aukude tegemiseks tugevaid kive, näiteks vulkaanilist klaasi obsidiaani.

«Enne puurimist anti patsiendile tuimastavat taimeteed. Hambakaunistused aga kinnitati loodusliku liimi, näiteks vaigu ning magusa ja kleepuva puumahla abil, mille hulka pandi ka  seda liimi koos hoidvaid aineid, isegi luupuru,» selgitas Jiménez.

Antropoloogi hinnangul olid Ameerika põliselanikel anatoomiast, sealhulgas ka koljust ja hammastest head teadmised.

«Nad teadsid, kui sügavale võis puurida, ilma et nad hamba siseosa vigastanud oleks,» selgitas  Jiménez.

Fotot vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles