Babüloni rippaiad ei olnud Babülonis?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Babüloni rippaiad ei olnud Babülonis? 16. sajandi gravüür, mis kujutab Babüloni rippaeda
Babüloni rippaiad ei olnud Babülonis? 16. sajandi gravüür, mis kujutab Babüloni rippaeda Foto: Wikipedia.org

Arheoloogid ei ole kunagi leidnud märke selle kohta, et iidse Babüloonia riigi pealinnas Babülonis oleks kunagi olnud rippaiad.

Briti Oxfordi ülikooli teadlase Stephanie Daley sõnul asusid need kuulsad aiad hoopis 480 kilomeetri kaugusel Assüürias, edastab The Telegraph.

Legendi kohaselt rajas need aiad Babüloonia kuningas Nebukadnetsar II umbes 600. aastal eKr niinimetatud Viljaka Poolkuu aladele, mis asusid tänapäeva Iraanis.

Daley sõnul ei ole kunagise Babüloonia aladel tehtud väljakaevamiste käigus kunagi selliste aedade müüride jäänuseid leitud.

Saksamaa teadlased veetsid möödunud sajandil 19 aastat neid otsides, kuid tulutult.

«Sakslaste suureks pettumuseks ei leidnud nad mitte midagi, mis oleks vastanud Babüloni kuulsate aedade kirjeldustele,» teatas teadlane.

Daley arvates lasi need rajada hoopis Babüloni kuninga rivaal, Assüüria kuningas Sanherib.

Daley annab selle kuu lõpus ka välja raamatu «The Mystery of the Hanging Garden of Babylon», milles ta toob ära kõik nüansid, miks kuulsad aiad Assüürias asusid.

Daley on veendunud, et kuulsad aiad ei olnud mitte kunagi Babüloonias ning neid ei lasknud rajada kuningas Nebukadnetsar.

Aiad olevat asunud hoopis Asüüria pealinnas Ninevahis, mis on tänapäeval Põhja-Iraagis Mosuli linna lähedal.

Daley teooria põhineb savitahvlite kirjutiste tõlgendamisel. Tema sõnul on neist kirjutistest varem valesti aru saadud.

Teadlase sõnul on seal kirjas Asüüria kuninga Sennacheribi kohta, et tal on suurepärane palee, mis üllatab kõiki. Nenevehis olevat akveduktid, kanalid ja tammid.

Daley pööras oma uue teooriaga seni kehtinud teooria pea peale.

Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Aiad ei olnud tegelikult rippuvad. Rippaedade nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelest sõnast «kremastos», mis tähendab «üle ulatuma» ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele.

Rippaedu on kirjeldanud Vana-Kreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Klesias, Strabon ja Diodoros Siculus, kuid muud materjali nende kohta on vähe.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles