Noored tunnistavad vabaajakeskuse omaks

"See potentsiaal, mis sellel asjal on, on meeletu. Me oleme tegelikult võib-olla ainuke kants, kes natuke toidab intellektuaalsemate huvidega noort," tunneb noortekeskuse koordinaator Toomas F. Aru end oma noorte keskel mõnusalt ja vabalt.

FOTO: Urmas Luik

Neli kuud pärast Pärnu noorte vabaajakeskuse avamist tõdevad selle vaimsed liidrid rahulolevalt, et noored on uue kooskäimiskoha väikese vabakooli majas omaks võtnud.


"Hea algus on tehtud ja järjest selgemaks saab, mida Pärnu noor vajab," kinnitab vabaajakeskuse juhataja Annely Reile.Tema hinnangul külastab keskust keskeltläbi 60 noort päevas. Kes mängib pilli, kes palli, kes tegeleb muu parasjagu meelepärasega. Noortekeskus pole ju pioneerilaager, kus kõik käib vile peale ja ettekirjutuse järgi. Ei, vabalt võib niisama istuda, kohvi rüübata ja sõpradega juttu puhuda.

Pilli ja pulli peab saama

Samal ajal ei saa öelda, et noored on omapäi jäetud ja peavad ise vaatama, kuidas hakkama saada või endale lõbustusi otsida. Keskus on organiseerinud igaks nädalalõpuks esinema mõne muusikalise kollektiivi. Näiteks on sealsetel lavalaudadel üles astunud Bedwetters, Mushy, Jaan Pehk, Jaan Sööt, Allan Vainola.

"Tähtis on see, et tekiks mingi rutiin, et kõik noored teaksid, et nädalavahetusel siin midagi on," leiab keskuse kontserttegevuse eest hoolt kandev Toomas F. Aru.

Samal ajal komponeeritakse keskuse prooviruumides hoolega heliteoseid. "Tänu sellele, et meil on kaks prooviruumi, on bänditeema küllaltki positiivseks läinud: oleme juurde saanud viis või kuus ansamblit," räägib Aru.

Mis puutub muusse kultuurielusse, siis peagi hakkavad noortekohviku IN muidu ehk steriilselt puhtaid seinu ilmestama tuntud Eesti kunstnike tööd. Iga kahe nädala tagant uus väljapanek.

"Tassiks siia Eesti noorema ja subkultuursema paremiku ära, olgu see siis Toomik või Kiwa," peab Aru plaani. Septembrist on kavas korraldada kohtumisõhtuid kirjanikega.

Noortekeskuse Force Majore tegevuse Pärnu noorte vabaajakeskusesse üle kandnud Ranto Luppi organiseerida on kõik konverentsisaaliga seotu. Seegi on kenasti rakendust leidnud. Üks suuremaid organisatsioone, mis seal päid murdmas käib, on Pärnu maanoorte liit, samuti kristlikud noored ja veel mitu organisatsiooni. Peale nende näiteks strateegiamängurid. Saal sobib väga hästi väikses seltskonnas filmide vaatamiseks.

Noortekeskuse enim kasutatavaid ruume on Reile kinnitusel aga võimla. "Tulevikus on plaan spordisaal veel atraktiivsemaks muuta, panna sinna igasugust ronimisatribuutikat, peegelsein ja muretseda jõusaali pinke juurde," näeb Reile võimlas, kus praegu põhiliselt korvpalli mängitakse, suurt potentsiaali. Eks aita selle üüritulu keskusel inventari soetada. Muud kulud kaetakse linnavalitsuse toel.

Aplaus geniaalsusele

Aru tunnistab, et linnavõimu poolt keskuse ehitamiseks kulutatud 4,8 miljonit krooni andis ülivõimsa stardipaugu, mille põhjal oli väga hea edasi liikuda.

"Geeniused on aga need, kes mõtlesid välja süsteemi, kuidas siin asjad toimuma hakkavad, siinkohal aplaus minule ja Rantole," kiidab Aru, kelle sõnutsi ei ole mujal Eestis ja võib-olla kogu maailmas parema kontseptsiooniga noortekeskust kui Pärnus.