300 aastat kestnud põud hävitas Vahemere äärseid kultuure

Vihma vähesus tõi 3200 aastat tagasi kaasa nälja ja sõjalised konfliktid, kirjutab Live Science.

Üks selliseid, mis põua ohvriks langes, oli tänapäeva Türgi aladel Anatoolias olnud hetiitide kultuur.

Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu kirjanduses on palju vihjeid selle ja veel mitme kadunud kultuuri kohta. Homerose «Iliases», mis kirjutati kaheksandal sajandil eKr on legendaarsest sõjast Sparta ja Trooja vahel. Arheoloogilised andmed on kinnitanud nende kahe linnriigi olemasolu.

«Vana-Kreeka klassikalisel ajajärgul teati varasematest kultuuridest, mis hävinesid,» selgitas USA New Mexico ülikooli teadlane Brandon Lee Drake.

Iidse hetiitide kultuuri langus sai alguse umbes 3300 eKr. Samal ajal ründasid Vana-Egiptuse alasid piraatidest meresõitjad, keda nimetati mereinimesteks. Vana-Kreekas aga varises kokku Mükeene kultuur.

Järgneva mitmesaja aasta jooksul toimusid mitmed sõjad ja põletati maha linnu, mida enam kunagi ei ehitatud üles.

Pronksiajastul aset leidnud tsivilisatsioonide kokkuvarisemine on seni olnud vastuseta. Osa arheolooge on veendunud, et selle tingis vale majandamine, teised aga, et selle taga on looduskatastroofid nagu tsunamid, maavärinad ja megapõud.

Varasemate uuringute kohaselt olid põuaperioodid lühiajalised ning neil ei olnud pikaajalist mõju.

Prantsusmaa Paul Sabatier-Toulouse`i ülikooli arheoloog David Kaniewski ja ta kolleegid aga kogusid Küprosel Larnaca soolajärvest pinnaseproove.

See järv oli laevatatav ja merega ühenduses kuni 1450. aastani eKr. Saja aasta jooksul muutus ta kinniseks veekoguks, kus soolsus kasvas.

Planktoni ja õietolmu uurimine näitas ka seda, et piirkonnas kadus põllupidamine 1200. aastal eKr. ning ei taasunud enne kui 850. aastal eKr.

«Kliimamuutus ja põud tõid kaasa saagi vähenemise ja nälja. See omakorda sotsioökonoomilise kriisi, sõja ning migratsiooni,» selgitasid teadlased.

Pikaajalist põuda saab seega pidada pronksiajastu tsivilisatsioonide kokkuvarisemise põhjuseks.

Nälg sundis inimesi massiliselt kodukohast lahkuma ning uusi alasid vallutama. Teadlaste sõnul on selleks heaks näiteks niinimetatud mereinimesed, kes vallutasid Egiptuse alasid.

Iidsed tsivilisatsioonid võitlesid aina kahanevate ressursside eest, sõdides ja hävitades tollaseid suurlinnu.

Mükeene kultuuri kokku varisemine tõi kaasa kirjaoskuse kaotuse ja sellega koos mandus kultuur. 

«Tollased inimesed ei osanud arvata, et nende hädade taga on kliimamuutus, mis tõi kaasa pikaajalise põua. Muutused keskkonnas tõid muutused kaasa ka sotsiaal- ja kultuurielus,» nentisid asjatundjad.