Briti Sussexi ülikooli uuring näitas, et kassidel on võime oma peremeeste või –naistega manipuleerida.
Uuring: kassid manipuleerivad omanikega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. juuli 2009, 09:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul oskavad kassid oma tahtmise saamiseks teha valju ja ärritavat häält, mis omanikud tegutsema paneb, kirjutab LiveScience.
Uurija Karen McCombi kinnitusel kasutavad kassid manipuleerimisel tavapärase rahuliku ja madala tooniga näugumise asemel kõrgendatud tooniga näugumist.
«Kurrumine ja nurrumine on kassiomanikele meeldiv heli, kui urismeine ja kähisemine ärritust näitav heli. Just need kaks viimast sunnivad omanikke tegutsema,» lisas teadlane.
Uuring näitas, et kassid kasutavad inimestega manipuleerimiseks erinevad häälekõrgusi.
McCombe`i arvates saadavad kassid oma käitumise ja häälega välja signaale, mõjutades inimeste kaasasündinud omadust hoolitseda endast nõrgemate ja väiksemate eest.
McCombi sõnul andis talle kasside uurimise idee ta oma lemmikkass.
Uurijate sõnul peab paika vana ütlus, et koeral on peremees, kassil aga teenija.
McCombi lisas, et kassid kasutavad manipuleerimiseks peale hääle ka kehakeelt ja isegi jõllitamist.
«Mõnedel kassidel on komme sülle hüpata. Teised aga jõllitavad sind niikaua, kuni sa neile tähelepanu pöörad. Kassid õpivad kiiresti, kuidas omanikel «õigele nupule vajutada»,» nentis teadlane.
Kaslaste heliline keel koosneb näugumisest, kurrumisest, urisemisest, nurrumisest ja kähisemisest. Näugumine võib olla inimesele tavaliselt kuuldamatutel sagedustel.