Apokalüptilised teated 9. rajoonist

Tristan Priimägi
, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9. rajooni ehk tulnukatelaagri deporteerimine.
9. rajooni ehk tulnukatelaagri deporteerimine. Foto: Kaader filmist

Alates H. G. Wellsi «Maailmade sõjast», mis 1898. aastal teise tööstusrevolutsiooni järellainel avas portaali maailmaruumi ja maaväliste liikide ellu, on ulmekirjandust intrigeerinud mõte sellest, kuidas sobiks meie tsivilisatsioon suhtlema teistega.



Tõepoolest, kui meie suudame välja mõelda aurumasina, siis miks ei peaks seda suutma teised, kas või need «limuskid», kes on peategelased Neill Blomkampi ulmefilmis «9. rajoon» («District 9»).



Olgu alustuseks öeldud, et paljude arvates pole ulmežanr pärast 1950.-60ndate massiivset lainet suutnud pakkuda piisavalt uusi ideid. Põhjused on ilmsed – kosmosevallutused jäid suures osas utoopiaks (on ju Kuu jäänud tänaseni inimreiside kaugeimaks jaamaks) ja tõenäosusteooria abiga sillutatud tee tulnukate külaskäiguks piirdus ühe peoga, kuhu külalised lõpuks ei saabunudki.



Tõestusmaterjali puudumisel tulnukate olemasolu kohta tuleb praegu ilmselt omaks võtta Jungi selgitus, et UFO-nägemuste puhul on tegemist psühholoogilise konstruktsiooniga nägija peas.



Teine apartheid

«9. rajoon» õnnestub just seepärast, et suudab klassikalise Wellsi tulnukrünnaku motiivi põimida tänapäeva keskkonda, aga mitte lihtsalt kopeerides juba tehtut (nagu «Iseseisvuspäev»), vaid juhtides tsivilisatsioonide kokkupõrke temaatika läbi selliste praeguste probleemide nagu kasvav emigratsioon – mille mustemat stsenaariumit nägime paar aastat varem filmis «Inimlapsed» («Children of Men», 2006) –, süvenev sõltuvus meediast ja multikorporatiivne kokkumäng globaalse majanduse pahupoolel.



Ühel hommikul märkavad iroonilise kommentaarina just Johannesburgi elanikud linna kohal rikkiläinud tähelaeva, mille seest leitakse tuhandeid meeskonnaliikmeid, kes oma koleda välimuse tõttu teenivad inimrassi käest välja hüüdnime «limuskid».



Film algabki väga põneva küsimusega, mida nende limuskitega siis peale hakata, kui neid ei saa tagasi saata, ammugi veel integreerida. Meie ees avab end järk-järgult teine apartheid, kus rasside ja liikide rollid on pea peale pööratud.



Kiiresti paljunevate limuskite kontrollimiseks tuleb rajada asüülilaager, milles endist mustanahaliste rolli täidavad tulnukad. Mustad ise on seekord Nigeeria jõukude näol hoopis represseerijate rollis, proovides teha vahetuskaupa absoluutselt kõigega ja koheldes tulnukaid kui täielikku rämpsu.



Filmi keskmes on hoolas töörobot Wikus Van Der Merwe (Sharlto Copley), kelle suurkorporatsioon MNU paneb juhtima tähtsat ülesannet, tulnuklaagri deporteerimist. Esialgu tüüpilise meeldida püüdva mutrikesena alustav Wikus näeb ja kogeb aga selliseid asju, et on järk-järgult sunnitud oma ideaalid üle vaatama.



Meteoriidipilve ere täht

«9. rajoon» meenutab ehk kõige enam mullust üllatuslikku ulmehitti «Cloverfield», kasutades ära realistliku retoorika võimalusi. Borgeslikult tihe valetsitaatide, väljamõeldud kõrvaltegelaste ja seoste võrgustik on hästi ja usutavalt kokku pandud ning uudislõikude ja intervjuukatketega pikitud kiire, hüplik, tihe montaaž võib küll mõne hellema vaataja sisekõrvale väljakutse esitada, ent hoiab lugu hästi käigus ja ei lase filmil laiali vajuda.



Fakt, et filmi produtsent on Peter Jackson, annab ehk kasuliku vihje neile, kes tema filmograafiast hindavad «Sõrmuste isandast» rohkem selliseid teoseid nagu «Halb maitse» («Bad Taste», 1987) või «Ajusurm» («Braindead», 1992).



«9. rajoon» on kohati enesekindlalt verine, pakkudes tõsiselt kõhus keeravaid hetki, millest tsensuurimeelsed ilmselt mööda ei saa, aga samas on mõningane gore alati olnud žanrifilmide lahutamatu osa.



Niisiis – veri, tulnukad, realism, sotsiaalkriitika, emigratsioon, rassism, geenimutatsioonid ja superrelvad võiksid olla vaid mõned märksõnad selle filmi kirjeldamiseks. Lisage terav käsikiri ja Neill Blomkampi minevik (muu hulgas Emmyga hinnatud) eriefektide-mehena ning saategi filmi «9. rajoon», mis tõuseb tänavu keskpäraste ulmekate meteoriidipilvest ereda tähena esile.



Uus film kinolevis


«9. rajoon»


Režissöör Neill Blomkamp


USA–LAV 2009


Tallinna kobarkinos alates


14. augustist

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles