Astrofüüsikud olid esimest korda tunnistajateks tähe plahvatamisele.
Galerii: täht plahvatas uurijate silme ees
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. mai 2008, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad said juhuslikult näha Supenova 2008D elu viimaseid faase, kirjutab AP.
«See on nagu võit täheteaduse lotos,» lasus astrofüüsik Alicia Soderberg.
Uurijate sõnul oli see juhus. Teadlased kasutasid NASA satelliidi röntgenteleskoopi Maast 90 miljoni valgusaasta kaugusel olevas galaktikas NGG 2770 areneva tähe kiirguse uurimiseks, kui märkasid, et samas galaktikas üks täht plahvatas. Plahvatus kestis viis minutit.
Plahvatus oli miljardeid kordi kiirgavam, kui praegu on meie Galaktikas Päikese kiirgus.
«Saime kogu plahvatuse algusest lõpuni lindile,» lausus Princetoni ülikooli uurija Soderberg.
Hubble`i teleskoobi ja mitmete Maal asuvate vaatlusjaamade andmed kinnitasid, et see oli supernoova.
Plahvatavad tähed ehk supernoovad, tekitavad sama palju energiat, kui miljardid üheaegselt plahvatavad aatomipommid.
Alla ühe protsendi maailmakõiksuse tähtedest sureb sellisel viisil. Enamik tähti, ka meie Galaktika Päike, muutuvad esialgu suuremaks ja siis kustuvad.
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt. Energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.