Pat Torpey: See on Mr. Bigi teine tulemine

Mr. Big: Paul Gilbert, Eric Martin, Pat Torpey ja Billy Sheehan.

FOTO: William Hames

4. septembril annab Tallinnas kontserdi 1988. aastal asutatud legendaarne rokkansambel Mr. Big. Bändi trummar Pat Torpey rääkis sel puhul eelseisva tuuri tagamaadest ning ka sellest, mis teeb Mr. Bigist mõnes mõttes ainulaadse rokkbändi.

Trummarid on ansamblites tavalised viimased, kes üldse intervjuusid annavad. Kas sa oled otsustanud seda reeglit muuta?

(Naerab) Tegelikult... (naerab)... Mr. Bigis oleme me kõik väga konkreetse arvamusega ja tahame kõik oma arvamust esile tuua. Meie mänedžment usaldas mind piisavalt, et ma võiksin seekord ansambli nimel kõneleda.

Mõned trummarid ei oska näiteks üldse rääkida (naerab). Nad oskavad ainult trumme mängida. Aga mind lubatakse mõnikord puurist välja ja siis ma tohin inimestega rääkida.

Mr. Big alustab oma maailmatuuri Eestist. Kas tuuri alguses väiksemale publikule mängimine on kindla peale minek?

Tegelikult ma ei arva, et me alustasime sellepärast, et me oleksime roostes ja peaksime väiksema publiku ees alles lood selgeks õppima. Me oleme teinud juba Jaapani turnee ja kaks nädalat tagasi mängisime me Indoneesias 20 000 inimese ees. Me oleme täiuslikus vormis ja valmis ükskõik millise publiku ette astuma.

Eestist alustasime me sellepärast, et sealt oli loogiline alustada. Tihtipeale on see ka äriline otsus, mille juures meil suurt sõnaõigust polegi. Me ütleme, et tahame teha Euroopa tuuri ja meie mänedžerid ja agendid ütlevad, millised oleks võimalikud esinemispaigad ja panevad selle tuuri kokku sel moel, et see meid liiga ära ei kurnaks ja ongi valmis.

Ma isiklikult ootan tuuri algust väga, sest ma pole Eestis ja mujal sealkandis kunagi käinud ja uutes kohtades käimine on alati tore. See on mõnes mõttes nagu Mr. Bigi traditsioon, üritada võimaluse korral alati esineda tuuride käigus uutes ja huvitavates kohtades.

Kuidas sa tuuriks valmistud? Või pole sul vaja enam ettevalmistusi teha ja ootad, millal limusiin sulle järgi tuleb?

(Naerab) Limusiin... jajah... sa vist mõtled taksot (naerab). Paul, Billy ja mina elame Los Angeleses, Eric elab San Franciscos. Aga homme (neljapäeval, toim.) ja reedel saame me kokku ja hakkame lugusid läbi mängima. Kuna me oleme kõiki neid lugusid hiljuti juba tuuril mänginud, pole meil vaja kaks nädalat lavaproove teha, kuna me juba teame täpselt, mida me teeme. Tuuril kavatseme me igal õhtul teha eelmisest pisut erineva kontserdi. See saab olema väga äge.

Kas sul on ansambli populaarsuse osas Euroopas ka mingeid kahtlusi? Ma tean, et Mr. Big on Jaapanis ülimalt populaarne ja te tegite hiljuti ka eduka Jaapani – turnee, aga kuidas võiks teid vastu võtta Euroopa ja muu maailma publik?

Ma ei oota eriti midagi. Ma tean, et me oskama seda, mida me teeme. Me oleme Euroopas varem populaarsed olnud ja me oleme juba nii kaua muusikaäris olnud, et Euroopasse tuleku üheks põhjuseks on see, et me tahame ennast uuesti tutvustada. Ma usun, et see on Mr. Bigi teine tulemine.

Ma olen bändi üle väga uhke ja me kõik teame, et me suudame ellu viia selle, mida me tegema peame. Me anname kõik endast parima. Vahet pole, kas kontserdile tuleb 500 või 20 000 inimest, meie teeme kõike samamoodi ja see saab olema hea.

Pea kõigil suurtel rokkbändidel on olnud probleeme narkootikumide ja alkoholiga. Kuidas on selles osas lood Mr. Bigi liikmetega?

(Naerab) Meil pole selliseid probleeme olnud, sest me oleme kõik üsna mõistlikud inimesed. Mina näiteks isei ei joo, Billy ja Eric võtavad teinekord mõne õlle või paar klaasi veini. Narkootikume ei armasta meist keegi, meil pole isegi ühtki suitsetajat. Ma usun, et see on üks põhjus, miks meil on omavahel nii hea keemia – meie keskendume oma showle ja laval toimuvale, mitte kontserdi järgsele pidutsemisele.

Ka eranditult kõik tülid ja vaidlused bändi siseselt on tekkinud muusika pinnal. Selles mõttes oleme me vist unikaalsed (naerab).

Kas sinu arvates on mõned head Mr. Bigi lood jäänud väärilise tähelepanuta sellepärast, et raadiotes ja televisioonis mängitakse peamiselt ainult kaht teie lugu - «Just To Be With You» ja «Wild World»?

Mõned inimesed, kes Mr. Bigi loomingust väga palju ei teaei tea, arvavad, et me oleme vokaalpoppbänd ja mõnes mõttes see ongi nii, sest me esitame poplaule ja need on osa Mr. Bigi repertuaarist, aga samas oleme me ka rockbänd millel on üsna raskeid lugusid. See süsteem lihtsalt töötab nii. Sul on vaja hitti, et inimesed teaksid, kes sa oled. Siis sa pead seda mängima ja kuna see on ainult 3,5 minutit pikk, siis see peab sind kuidagi tutvustama.

Mõned inimesed teavad meie loomingust kõike ja mõned teavad ainult hitte, aga enamasti ei lähe keegi kontserdilt pettununa koju, sest me mängime nii hitte kui rock´n´rolli ja kõik bändiliikmed saavad võimaluse esineda.

Milline on olnud sinu halvim esinemine?

Ilmselt jupp aega tagasi Indoneesias. Pontianakis, see asub otse ekvaatori peal. Mul oli toidumürgitus, aga me pidime esinema. Ja kui sul on toidumürgitus, imeb see sinust kogu elujõu välja, aga trummaril on seda eriti vaja. Ma lonkasin kuidagi selle kontserdi läbi ja läksin hotelli surema.

Mis bändis sa mängiksid, kui sa poleks Mr. Bigis?

Neid on nii palju... las ma mõtlen... see on hea küsimus... ma armasta väga Stone Temple Pilotsit, mulle meeldisid väga paar esimest Audioslave´i albumit, samas tahaksin ma mänginda koos Stingi ja Paul McCartneyga ja Herbie Hancocki või Chick Koreaga. Väga palju on selliseid suuri artiste, kellega ma tahaksin koos mängida. Aga kui see peaks olema rokkbänd, siis ilmselt Stone Temple Pilots, mulle meeldib nende muusika väga ja ma olen suhelnud nende kitarristi ja bassistiga – nad on väga toredad inimesed.

Miks viimasel ajal nii paljud bändid uuesti kokku tulevad. Kas ainult raha pärast?

Ma olen kindel, et raha on üks osa sellest, aga mitte iga bänd ei teeni kokku tulekuga mingit erilist raha. Mr.Bigi puhul tegime me seda sel põhjusel, et tahtsime jälle muusikat mängida ja me tundsime, et selleks on käes sobiv aeg.

Me oleme kõik muusikaäris aktiivselt kogu aeg tegutsenud ja teenisime ka enne ansambli taasühinemist üsnagi hästi. Iga bänd tuleb kokku erineval põhjusel. Mõne puhul on kindlasti peamine raha. Ja meie aja bändides mängivad tihti inimesed, kes pole nende originaalliikmeid. Vähe on selliseid ansambleid, kus liikmed pole vahetunud.

Lõpetuseks üks klišeeküsimus – mida sa tahaksid öelda Mr. Bigi Eesti fännidele?

Ma tahaksin öelda, et ma ei jõua ära oodata, et saaksin teile esineda. See saab olema väga lõbus ja me kõik ootame seda juba väga. Paul on seal varem käinud ja ta rääkis, et Eesti on väga äge riik. Me loodame kõiki oma fänne seal näha ja see saab olema kuum ja higine üritus.