Ülelinnustatud haneparadiis

Sinna oli kogunenud tuhandeid ja tuhandeid rändel olevaid lumehanesid (

), kirjutab Daily Mail.

Iga aasta sügisel augustist oktoobrini võtavad lumehaned oma tavapärastest pesituspaikadest Kesk-Kanadas ette teekonna Mehhikosse. Oletatavalt läbivad haned kaks korda aastas 4000-kilomeetrise teekonna.

Lärmakad haned reisivad tavaliselt 100 – 1000-pealiste parvedena.

Bioloogid murravad siiani pead, kuidas linnud ära tabavad, millal on õige aeg migreeruda.  

Isased ja emased lumehaned näevad peaaegu ühesugused välja, kuid isased on siiski natukene suuremad.

Neid linde vaadates võib tekkida mulje, et nad kõik on valge sulestikuga. Tegelikult on nende seas ka tumedamaid isendeid.

Teadlaste arvates võib talveks lõunasse lendavaid lumehanesid olla üle miljoni.

Sellel aastal pakuti välja, et 1,2 miljonit lumehane valmistus 29 ruutkilomeetri suurusel alal äralennuks. Varem oli see «linnuparadiis» erakasutuses jahiala, kuid nüüd on ta looduskaitseala.

Zooloogid on avastanud, et mõned linnud teel Kanadast Mehhikosse ei puhkagi, vaid lendavad terve teekonna, mis kestab umbes 70 tundi.

Linnud valivad lennuteekonna, kus leidub küllaldaselt vett ja toitu.

Lumehaned lendavad 60 – 80 kilomeetrit tunnis ja umbes 900 meetri kõrgusel. Kuid on teada lumehanesid, kes eelistavad lennata lausa 6000 meetri kõrgusel.

Linnud moodustavad lennates erinevad lennukombinatsioone ja – mustreid. Eelistatumaks on V-kujuline, kus juhtlind on eesotsas. Linnud tulevad põhjapoolsetele aladele tagasi enne, kui lumi sulanud on ja hakkavad pesitsema. Pärast koorumist on lumehanede järglased lennuvõimetud umbes ühe kuu.

Lumehanedel on tavaliselt üks kindel partner, kellega pesitsetakse ja järglasi saadakse.

Fotosid vaata siit.