Arheoloogid leidsid Rooma-aegse nekropoli

Arheoloogide hinnangul on see matmispaik 2000 aastat vana ja sinna maeti eelkõige vaesemasse kihti kuuluvaid inimesi, kirjutab archeology.org.

Rooma impeeriumi õitseajast, 1. – 2. sajandist p.kr. pärinev matmispaigas on 320 hauakohta, milles on ka hästi säilinud inimjäänuseid ning hauapanuseid.

Leiu teinud arheoloogide kinnitusel aitab see matmispaik heita pilku Rooma vaesema elanikkonnakihi - tööliste, käsitööliste ja orjade ellu ning tavadesse.

«Selle leiukoha esmane tähtsus pole mitte seal leitud esemetel, vaid sellel, mida need esemed ja inimjäänused räägivad Rooma kõige madalamasse kihti kuulunud inimeste elu kohta,» lausus juhtiv arheoloog Angelo Bottini.

Bottini lisas, et nekropolileid annab ülevaate ka nende inimeste religioossete vaadete kohta.

Arheoloogide kinnitusel kuuluvad haudadest leitud inimjäänused suuremas osas meestele. Luudel on märke, et need mehed tegid rasket füüsilist tööd niisketes tingimustes, näiteks lähedal asunud sadamas.

Mõnda hauda oli ka lapsi maetud, kellel olid hauapanusena ja kurjade vaimude peletamiseks kätte klaashelmed asetatud. Veel leiti laste haudadest pronksist sõrmuseid, kullast kõrvarõngaid ning isegi merevaigust kujusid.

Üks inimjäänus pakkus arheoloogidele erilist huvi, sest ta põdes haruldast geneetilist haigust. Nimelt oli selle mehe kolju arenenud nii, et ta polnud võimeline peaaegu üldse suud liigutama ega avama ja selle tõttu sõltus ta teistest, et süüa saada.

«Vanad roomlased ei suhtunud just hästi haigetesse ja puudega inimestesse. Kuid see täiskasvanud mehe skelett näitas vastupidist. Ta oli küll puudega, kuid teda aidati,» selgitas arheoloog Bottini.

Väljakaevamised Rooma lennuvälja lähistel algasid aasta tagasi, pärast seda, kui politsei sai vihje illegaalsete väljakaevamiste kohta.

Ametlikel väljakaevamistel paljastus Rooma-aegne nekropol.