Lavastuses elustuvad vanad rahvajutud

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piduliku loo» noored osatäitjad on pärit mitmelt elualalt.
«Piduliku loo» noored osatäitjad on pärit mitmelt elualalt. Foto: Urmas Volmer

Esmaspäeval esietendub Viljandi pärimusmuusika aidas muusikaline lavastus «Pidulik lugu», mis põhineb kahel eesti rahvajutul.


Aasta lõpp on pidulik aeg nii selles kui tolles maailmas ning lavastuses tähistatakse seda laulude, tantsude, muusika ning valguse ja varjude mänguga.

«Pidulik lugu» põhineb suhteliselt vähe tuntud rahvajuttudel «Taevane pulm» ning «Hunt ja uteke». Need on kokkusaamise, lahkuminemise ja taaskohtumise lood.

«Jõuluajal on uksed eri maailmade vahel ajutiselt avatud ning olendid, kes siin- ja sealpool eriti läbi ei käi, võivad tol ajal kohtuda,» rääkis lavastaja Kadri Karu. Lavastuses visualiseeritakse teine maailm varjuteatri kaudu. Peale valguse ja varju on tähtis roll kanda muusikal, laulul ja liikumisel.

«Pidulik lugu» on mõeldud nii suurtele kui väikestele vaatajatele. Lavastus kannab sõnumeid, et üksteises võiks näha eelkõige head ning et hunt ja lammas võivad ühe katuse all elada küll.

Lavastaja sõnul ei ole tegemist klassikalise jõululavastusega.

«Punaseid mütse tõepoolest ei näe,» nentis Kadri Karu. «Oleme lähtunud juba novembris alanud perioodi maagilisusest. See on lugu pidulikust ajast: imelike sündmuste ja imede ajast.»

Etenduse järel saavad huvilised laval kasutatud pille uurida ja proovida ning oma käega Lõuna-Eesti pidusaalide traditsioonilise laekaunistuse krässi valmis meisterdada.

Uuel aastal «Pidulikku lugu» maha ei kanta. Sihikul on mõned festivalid ning lavastusega hakatakse külas käima Võrumaa koolides ja lasteaedades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles