Miks me tegelikult külmetame?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Külma puhul aitab ikka soe jook ja soojad riided.
Külma puhul aitab ikka soe jook ja soojad riided. Foto: Panther Media/Scanpix

Kui kuldkalake võiks täita kolm soovi, siis küllap sooviksid paljud naised, et nende jalad mitte kunagi enam ei külmetaks. Naised nimelt külmetavad sagedamini kui mehed. Kuid miks?


Saksa perearst Dieter Conrad rääkis väljaandele Apotheken Umschau, et inimene hakkab külmetama siis, kui kehatemperatuur välistemperatuurist oluliselt erineb ehk lihtsamalt öeldes ikka siis, kui väljas külm on.

Keha sooviks on temperatuurivahet ühtlustada ning ta saadab ajju signaali: külm on, võta midagi ette. Jalgadel ja kätel olevad veresooned tõmbuvad kokku ning veri ei käi enam nii hästi läbi. Sellega kaitseb keha eluliselt tähtsaid organeid, sest nende verevarustus säilib.

Et sooja saada, hakkavad külma korral ka lihased tahtmatult värisema.

Conradi sõnul hakkab naistel kergemini külm kui meestel, seda isegi juhul, kui mõlemad - nii mees kui naine - on normaalkaalus. Naine on madalama temperatuuri suhtes tundlikum, kuigi põhjust päris täpselt ei teatagi.

Üldjuhul on paksemad inimesed külma eest paremini kaitstud kui kõhnukesed, kuid samas saavad tüsedamad kergemini külmakahjustusi, sest nende naha verevarustus on kehvem.

Üdini läbi külmumise puhul aitab aeglane ülessoojendamine, näiteks leiges vannivees, millele võib järjest soojemat vett juurde lasta. Kui külmunud inimest liiga kiiresti soojendada, võib ta lausa šoki saada, sest kui ahenenud veresooned äkitselt laienevad ja kogu veri soontesse laiali tulvab, on loomulik tasakaal häiritud.

Süües voolab veri rohkem kõhupiirkonda, joostes jalgadesse ning mõttetööd tehes ajju.

Keha on võimalik külma suhtes ka immuunseks muuta, see on harjutamise asi. Kui inimene sageli madalate temperatuuridega kokku puutub, siis õpib organism külma paremini taluma.

Külmetamine võib anda märku ka sellest, et midagi on korrast ära, näiteks palaviku puhul. Keha on kuumem kui tavaliselt, kuid «mõtleb», et küllap on välistemperatuur langenud ning hakkab värisema, et sooja saada.

Külmetavatele jalgadele on doktoril aga vaid üks soovitus: pange soojalt riidesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles