Kuusekasvude ravitoime on ligilähedaselt samasugune kui okastel. Kuulus botaanik Karl Linné on oma mälestustes rääkinud laplastest, kes ravisid pohmelust, sidudes ümber pea peeneks hakitud kuusekasve.
Kuusekasvuteed (nagu okaste omagi) on kasulik juua kevadväsimuse vastu. Kevadel võiks kuusekasve süüa ka niisama või lisada salatile.
Kuusekasvudel on hea rögalahtistav ja antibiootiline toime, sellepärast tarvitatakse nende teed mitme haiguse puhul, nagu bronhiit (ka krooniline), angiin, köha ja üldse külmetushaigused.
Pakutakse kahte retsepti:
* 1 spl kasve valada üle 1 kl keeva veega ja lasta tõmmata 10-15 min. Juua ½ kl kaupa soojalt kuni 2 kl päevas.
* 1 spl kasve valada üle 1 kl keeva veega, lasta soojalt sissemähituna (või termoses) tõmmata 4-6 tundi, kurnata ning juua päeva jooksul väikeste lonksudena (1 klaas).
Närvinõrkuse, emakaverejooksu, valgevooluse ja südame laienemise korral kasutatakse kuusekasvude vanne. Keedetakse kuni 2 kg kasve 3-4 liitris vees ja kurnatakse see vannivette, mille soojuseks 34 °C. Vannis ei soovitata olla korraga kauem kui 20-30 min.
Kuusekasvusiirup aitab külmetushaiguste, hingamiselundite viirusnakkuste, gripi, kopsupõletiku, angiini, neelu- ja kurgupõletiku korral.
Võtta 1 osa kuusekasvude kohta 3-4 osa vett, keeta 10-15 min, kurnata läbi sõela, lasta settida ja kurnata uuesti läbi millegi tiheda. Siis segada 0,5 l keeduvee kohta 0,5 kg mett ja 5 g taruvaiku (suurema või väiksema koguse korral jälgida omavahelist suhet). Soojendada 35-40 kraadini ja jahutada. Võtta enne sööki 1 spl ja hoida allaneelamise eel kaua suus. Rohtu tuleb hoida külmikus.