Aastavahetuse teleralli naelaks kujunes «Tujurikkuja»

Kinnise kogunemise eesmärk: «Tujurikkuja» ajaloo teise saate ajurünnak.

Aga ühest kokkusaamisest ei piisanud. Sügisel tuli pead veel mitu korda kokku panna. «Tujurikkuja 2009» loomeprotsess, nagu tunnistas Avandi, kujunes hirmus aeganõudvaks. «Naljategemine on ootamatult raske,» lisas ta.

Ja ohtlik ka – selle protsessi kajastajale. Avandi lubas, et kui tema ja Sepa kaasosalised Andres Korberg, Tõnis Leht, Kaaren Kaer, Erik Moora ja Lauri Lippmaa loomingulisest kollektiivist Õ-fraktsioon oma nime ajalehest ei leia, tabab lehekirjutajat sama saatus mis «Tujurikkujas» ajalookirjutajat Balthasar Russowit. Nimelt panid mõlemad saates Russowile «kaussi». Just nii nad oma tegu ise nimetasid. Ehk maakeeli: andsid lõuga.

Naljameeste nappus

Olgu-olgu, eelmise lõigu ähvarduse mõtlesin välja. Ent ega Sepp ja Avandi – ja ärgem unustagem igaks juhuks siiski Õ-fraktsiooni – samuti kõike tõde moonutamata näidanud. Nagu näiteks Eesti talupere siirast rõõmu tasuta pika reisi üle Siberisse. Tõsi, saatetegijad tunnistasid, et tolle lõigu tootmist rahastas Vene riigiduuma ajaloolise tõe komisjon. (Kogu saate ülejäänud eelarve, nagu kinnitas Avandi Postimehele, eraldas siiski ETV.)

Just huumorile panustamine on võte, milles Eesti teletegijate enamik on aastaid aastalõpukava edu panti näinud. Aga telegeeniliste humoristide ja koomikute vähesus on see, mis vana-aastaõhtu programmis omaette koomiliseks võib osutuda. Kui see poleks samal ajal ka traagiline.

Tõestuseks pisut statistikat. Peeter Oja luges luulet ja pani kaarte ETVs, esines jõulumehena TV 3 «Vilde tees» ning astus üles bändi Kala kontserdil. Tarmo Leinatamm jõudis juhtida nii ETV «Õhtut tähtedega» kui «Erisaate karaoket» ning esineda «Vilde tees» klaverikunstnikuna (ehkki samas Hannessy V.S.O.P. meisterkokka mänginud Hannes Võrno teda lakkamatult viiuldajaks narris).

Korduvad laulud

Henrik Normann vedas sedapuhku «Edekabelis» üksinda kogu koormat, ent jaksas sellegipoolest esineda ka Kanal 2 aastavahetuspeol ja samuti Kala kontserdil. Sepo Seeman lahkus aeg-ajalt «Vilde tee» lavalt justkui selleks, et teha vahepeal oma etteasted saadetes «Kala ja külalised» ning «Võta või jäta».

Eesti esimene superstaar Birgit Õigemeel ja Eesti super-teleprodutsendi Raivo Suviste poeg Uku jõudsid Mikk Targo hitti «On küll hilja» esitada umbes kuue ja poole minutilise vahega nii Kanal 2s kui TV 3s. See ei mahu, mõistagi, enam naljarubriigi alla.

Vähemasti Avandi ja Ott – ja-jah, Õ-fraktsioon ikka ka – ei pendeldanud kanalist kanalisse. Aega polnud. «Tujurikkuja» ülesvõtmiseks kulus tervelt kuus päeva.

Mida see Avandi siin äsja ütleski? Ahjaa: «Naljategemine on ootamatult raske.»
-------------------------------------------------------

ETV – parim huumor
Eesti televaatajate hinnangul võitis vana-aastaõhtu telerebimise konkurentsitult ETV. Ja selle võidu tõid peamiselt Märt Avandi ja Ott Sepp koostöös Õ-fraktsiooniga. Nende «Tujurikkuja» paari sketši – ennekõike küüditamisele pühendatut – kõrvutas osa vaatajaid koguni Briti kuulsa komöödiagrupi Monty Pythoni loominguga ning mõned kuulutasid nähtu lausa maailmaklassikasse pürgivaks.

Tõsi, leidus ka eriarvamusele jääjaid – samuti ennekõike küüditamisele pühendatud sketši asjus. Nood pidasid Siberisse saatmise üle irvitamist pehmelt öeldes häbematuseks; käredamad aga nõudsid, et labased tujurikkujad peaksid vabandust paluma neilt, keda küüditamine on puudutanud. Vastasel juhul ähvardasid nad Seppa-Avandit enam mitte kunagi vaadata. Henrik Normanni teleparoodiat «Edekabel», ETV ilmselgelt teist trumpsaadet, ei suutnud märkimisväärne osa publikust paraku vaadata mitteparteilise pilguga. «Keskerakondlasena tegi Normann vaid riigi arvel nalja, jättes kajastamata Tallinna idiootsused, mis oleksid heaks allikmaterjaliks,» kostis tüüpiline etteheide tema pihta.

Kanal 2 – parim kräu
Kanal 2 lubas aastalõpu säravaimat pidu, ent unustas, et see, mis võib olla meeleolukas peolistele, ei pruugi olla teab mis paeluv neile, kes teiste pidu sunniviisiliselt viis tundi jutti pealt vaatama peavad. Üks osaline tunnistas, kuidas võtete aegu tundus, et saade tuleb meeletult lahe, aga kui kõik kokku monteeriti, oli jube igav. Paljusid pahandas, et kaamerad püüdsid üleliia sageli tõmblevate tüdrukute tagumikke, solaariumis ülekärsatanud külalisi ja bravuuritar Anu Saagimit kas šampust lürpimas või teistele keelt teab kuhu toppimas.

Ühe vaataja ettepanekul võiks Saagimil olla pigem oma telekanal, kus edastatakse tema tegemisi 24 tundi järjest, ainult et kolmveerand saateajast ei oleks alaealistele ilmselt soovitatav. Pahameelt tekitas ka intervjuu Kati Tootsiga, kellest leidunuks kutsutute hulgas kindlasti palju sisukamaid usutletavaid. Kummatigi kuulus enamik Kanal 2 uusaastatrallil osalenuist imeinimeste sekka. Miks? Sellepärast et «neli tundi vahetpidamatult juua ja ma ei näinud ühtegi kiirabi surnuid ära sõidutamas,» kõlas vaataja kiitus.

TV 3 – parim tavalisus
Paljudele vaatajatele tundus, et TV 3st oleks aastalõpp justkui märkamatult mööda libisenud. Igatahes ei paistnud, et kanal, mis ise kuulutas oma vana-aastaõhtu grandioosseks, oleks programmi ülemäära panustanud. Kaheks vaatuseks jagatud improvisatsioonisaade «Vilde tee», kus erikülalisena tegi kaasa Kreisiraadio trio, pidi saama õhtu naelaks. Aga näitlejate liigse kontsentratsiooni tõttu kolmetoalises korteris, mille seinad olid küll maha lõhutud, kujunes presidendipaari ootamisest kaos ja üksteisest ülekarjumine.

Artur Talvik lavataguse niiditõmbajana ei lasknud sketšidel tihtipeale loomulikku rada kulgeda, vaid pani oma etteütlemistega näitlejad sageli sundolukorda, kus nood lausa kivist nalja välja pidid pigistama. Liiati ei lasknud muud lavalised Kreisiraadio meeste omavahelisel keemial õieti toimima hakata. TV 3 uudiste erisaadet koostöös Delfiga ning tagurpidi mängu «Võta või jäta», kus tavapärane saatejuht Alari Kivisaar püüdis sedapuhku ise raha võita – ja võitiski: 110 000 krooni lähedase kaotanud lastele –, ei pidanud vaatajad paraku kommenteerimist väärivaks.