Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliiti ootab ees häving ja orbiidilt alla kukkumine.
«Kosmose Ferrari» lõpp on lähedal
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
24. september 2013, 15:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gravity field and steady-state Ocean Circulation Explorer (GOCE) uuris edukalt Maa gravitatsiooni, kuid oktoobris lõppeb sellest kütus, edastab Yahoo News.
Ei ole veel teada, kuhu see uurimissatelliit kukkuda võib.
ESA poolt selle aerodünaamilise kuju tõttu «kosmose Ferrariks» ristitud satelliit on orbiidil veel 2 – 3 nädalat enne kui oktoobri keskpaigas ta kütus viimse tilgani otsa lõppeb.
«Kus on selle satelliidi kukkumispaik, saab selgemaks kui allakukkumise tähtaeg läheneb. Kui võtta arvesse, et Maast kaks kolmandikku on kaetud ookeanitega ning suured alad on hõredalt rahvastatud, siis tekitab selle allakukkumine vähe ohtu,» edastas ESA.
Aastas kukub kosmosest Maale umbes 40 tonni inimvalmistatud kosmiliste objektide jäänuseid ehk niinimetatud kosmoseprügi.
Asjatundjate sõnul on selliste osadega pihta saamise oht väiksem kui näiteks meteoriiditükiga pihta saamine.
450 miljonit dollarit maksma läinud GOCE satelliit saadeti kosmosesse 2009. aasta märtsis. See satelliit liigub Maast 224 kilomeetri kõrgusel. Võrdluseks, Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS) on Maast 400 kilomeetri kõrgusel.
ESA teadlaset sõnul oli GOCE loodud töötamaks kaks aastat. Sell aja jooksul on ta loonud Maa gravitatsiooniväljast seni kõige täpsema mudeli. Samuti saadi GOCE abil kõrgresolutsiooniline pilt maakoorest ja vahevööst.
Enamik uurimissatelliite on loodud nii, et need hävinevad pärast oma ülesande täitmist, kuid on võimalik, et nende osi siiski kukub Maale.
ESA jälgib selle satelliidi liikumist ning teeb kindlaks koha, kuhu see võib Maal kukkuda.
2011. aastal sattus meedia orbiiti USA kosmoseagentuuri NASA Upper Atmospheric Research Satellite (UARS), mille jäänused kukkusid Vaiksesse ookeani.
1979. aastal kukku NASA kosmosejaam Skylab Austraaliasse ning 2001. aastal nägid Fidžil rannas olnud, kuidas Vene kosmosejaama Mir osad maandusid ookeanisse.