Sotsiaalteadlaste sõnul meeldib inimestele stereotüüp, et keskealised inimesed on kriisis ning püüavad end turgutada näiteks kallite autode ostmise ja abieluväliste suhetega.
Keskeakriis on müüt?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. jaanuar 2010, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on tänapäeval keskealised tegelikult kõige enam oma eluga rahul, kuna nad on juba saavutanud midagi ning pikk elu on veel ees, kirjutab Live Science.
Termini «keskeakriis» leiutas 40 aastat tagasi psühholoog Elliot Jacques, kelle arvates hakkas inimeste elukvaliteet pärast 35. eluaastat langema. 1960. aastatel oli inimeste keskmine eluiga 70 eluaastat.
Jacquesi arvates tekkisid keskeas inimestel psüühilised probleemid, kuna noorus oli jäänud seljataha ja liiguti surma suunas.
Kuid Iisraeli Tel Avivi ülikooli psühholoogi Carlo Strengeri sõnul ei vasta see 1960. aastate stereotüüp enam tõele.
«Tänapäeval on keskeas inimesed ülejäänud vanusegruppidega võrreldes kõige rohkem oma eluga rahul. Uuringud näitasid, et nad on elurõõmsamad ja rohkem tasakaalus kui 20. eluaastates. Ka on enamiku varanduslik seis hea,» sõnas uurija.
Kuigi uuring tehti lääne inimeste kohta, arvas Strenger, et sama kehtib ka teistes kultuuriruumides.
Stenger jätkas, et varasemal ajal oli väga kindel vaade, milline keskeas inimene ja tema elu peaks olema. See seadis inimestele aga piiranguid ning tekitas pingeid, kui nad sellesse pilti ei sobinud.
«Siiani arvavad paljud, et keskeas peab hakkama mõtlema vananemisele ja kõigele sellega kaasnevale. Tegelikult on keskiga see aeg, mil inimene elust, saavutustest ja küpsusest mõnu tunneb ning õitsele puhkeb. Keskealised näevad asju laiemas plaanis ja on agarad tegutsema,» selgitas uurija.
Tänapäeval on 40 – 50-aastased küpsed inimesed, kes on varasematest vigadest õppinud ning näevad elu endast noorematest ja vanematest palju positiivsemalt.
«50-aastasena on statistiliselt sul veel samapalju eluaastaid ees, kui sa juba läbinud oled. Möödas olnud aastatest õpiti, kuid küsimus on, mida teha nende aastatega, mis alles ees,» sõnas Stenger.
Uurija jätkas, et 40- 50. eluaastad on see aeg, mil inimesed hakkavad tegema teoks unistusi, milleks neil varem pere, karjääri ja muude asjade kõrvalt aega ei jäänud.
«See vanusegrupp on edukas, kuna neil on elukogemust, teadmisi ja oskusi. Nad ei torma enam uljaspäiste noortena, vaid langetavad kaalutletud otsuseid,» nentis teadlane.
Ta selgitas, et inimesed teavad oma tugevaid ja nõrku külgi ning oskavad neid peita või esile tuua.