Kas punane voodipesu segab magamist?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Kas see, mis värvi on voodipesu, võib mõjutada meie und? Äkki tuleb poole ööni vähkremise põhjust otsida erkpunastest voodilinadest?


Õnneks see niimoodi ei ole, kinnitas Luzerni unearst Werner Karrer väljaandele Zisch. Või nagu ta võrdlusena ütleb: «Öösel on kõik kassid hallid.» Pimedas ei ole värvidel mingit tähtsust.

Inimsilm suudab eristada vaid väikest osa kõikidest elektromagnetilistest lainetest, mida me valguseks nimetame. Näiteks kui päevavalgel absorbeerib mõni ese kogu ülejäänud värvispektri peale punase, siis paistabki ese punasena. Värvid ise mingeid laineid välja ei kiirga, mistõttu tunduvad need kunstlikus valguses teistsugused kui päevavalgel.

Nii võib näiteks riideid või voodipesu ostes ka pettuda, sest kaupluse tehisvalgustuse all tunduvad värvid teistsugustena kui hiljem kodus.

Puht füüsiliselt ei ole võimalik seletada, miks mõned värvid inimestele rahustavalt ja teised ärritavalt mõjuvad. Kuna inimest ei saa mõõta vaid füüsikat kasutades, tulevad mängu ka psüühilised faktorid.

Nõnda peetaksegi punast värvi erootiliseks ja erutavaks ehk soojaks värviks ning sinist rahustavaks, kuid külmaks värviks. Küllap on sel pistmist ka n-ö aastaaegade värvidega.

Värvide mõju inimestele ei saa mõõta, kuid ülitundlikud inimesed võivad tõepoolest end punasest värvist häirida lasta ning uinuvad kehvemini. Värvide tunnetamist mõjutavad ka nendega seotud teadlikud ja alateadlikud mälestused.

Maailmas suurt populaarsust kogunud iidne Hiina õpetus feng shui soovitab magamistoas kasutada heledaid toone, siis tuleb uni parem.

Unespetsialisti sõnul on voodipesu värvist palju olulisem õige keskkond. Olulist osa kosutava une juures mängib magamistoa temperatuur. Ühele meeldib magada soojas toas, teisele aga jahedamas. Väljapuhkamist takistab ka liigne müra.

Otsustavaks on magamajäämisel valgustingimused, sest valgus on kõige parem äratuskell. Hea uni tuleb ikka pimedas.

Voodipesust rohkem võivad uinumist segada söömine ja joomine, näiteks rikkalik õhtusöök, alkohol ja kofeiin. Uinumist aitab kiirendada ka see, kui igal õhtul samal kellaajal magama heita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles