Esmaspäeval algas telekavaba nädal

«Kui telekavaba nädala kampaaniaid 1994. aastal alustati, ei osatud ilmselt aimata, et 15 aastat hiljem tuleb rahvast üles kutsuda ennast lahti ühendama ka videomängudest ja arvutitest,» rääkis Andres Siplane KESÜst.

«Probleem on selles, et niigi võtab inimene ebaproportsionaalselt suure osa informatsioonist vastu silmadega. Anname siis silmadele puhkust. Aga infot võiks selle nädalal jooksul ammutada näiteks raadiost.»

Emori uuringute järgi vaatavad Eestis eestlased televiisorit keskmiselt kolm ja mitte-eestlased neli tundi päevas. «No näed!» hüüdis Siplane. «Aga kui kaua nad päevas oma laste või teiste lähedastega suhtlevad? Kardan, et seda aega saab minutites mõõta.»

KESÜ annab nõu telekavaba nädala veetmiseks: «Kui see kellelegi on uudiseks, siis telekad ja digitaalsed vidinad on päriselu aseaineks. Ning inimene, kes ilma nende vidinateta püüab nädala jooksul hakkama saada, peab tegema pärisasju - näiteks suhtlema perekonnaliikmetega või jalutama vabas õhus. Kui vahetu suhtlemine inimestega osutub kurnavaks, siis võib minna ka teatrisse või muuseumisse.»

Siplane lisas, et ühingu liikmed plaanisid televaba nädala eesti juhtuvate telekanalite juhtidele valvelauda teatripileteid jätta, kuid otsustasid siis, et vaevalt see üldist telejälgimist oluliselt kahandaks.

Kui mitu tundi sina päevas televiisorit vaatad? Aga arvutiekraani? Mida sa sellest ettevõtmisest arvad?