USAs Lõuna-California ülikoolis tehtud uuring näitas, et inimesed tajuvad vaenlaste emotsionaalseid reageeringuid ja suhtumist paremini kui sõprade omi.
Vaenlaste emotsionaalseid reageeringuid tajutakse paremini kui sõprade omi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. oktoober 2013, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on põhjus selles, et oponendid on ohtlikud ning ettearvamatud ning selle tõttu jälgitakse ja tunnetatakse nende tegevust pidevalt, edastab Daily Mail.
Siiani on üsna levinud arvamus, et just sõprade emotsionaalsed reageeringud mõjutavad enim. Uus uuring lükkas selle ümber, näidates, et hoopis vaenlased on need, kelle reageeringud mõjutavad enim.
«Üsna inimlik on nautida vaenlasi kannatamas ning arvamas, et nad on selle ära teeninud,» sõnasid teadlased.
Teadlased tegid kindlaks ka aju osa, mis on seotud emotsionaalsete reageeringutega kaaslaste kannatustele ja valule. Katse näitas, et see ajuosa reageeris tugevamini siis, kui nähti vaenlasi kannatamas.
Uurijate sõnul on looduse poolt seatud nii, et aju on programmeeritud reageerima tugevamini vaenlastele kui sõpradele.
«Kui vaadata action-filmi ning kui paha tegelane on lüüa saanud, siis vaadatakse filmi tähelepanelikumalt. Paha tegelast uuritakse põhjalikult, kas ta on ikka nii-öelda näoli mudas. Tema käitumisest võib järeldada, kas tulevikus on oodata kättemaksu või mitte,» sõnas teadlane Lisa Aziz-Zadeh.
Aziz-Zadeh ja ta kolleegid uurisid inimaju erinevaid piirkondi, kui katsealused nägid vaenlast kannatamas.
Oletati, et tekib empaatia ja tuntakse kaasa. Uuring aga näitas, et mingil määral saadi kannatusest aru, kuid samas ei oldud kuigivõrd empaatilised.
Katsealused olid juudid, kes esmalt vaatasid antisemiitidest isikuid valu käes kannatamas, teises videos aga juute mittevihkavaid isikuid kannatamas.
Samas ajal skaneeriti vaatajate aju. Teadlaste üllatuseks oli katsealuste ajus aktivatsioon intensiivsem, kui nad vaatasid antisemiite kannatamas.
«Katse näitas ka aju paindlikkust keeruliste sotsiaalsete olukordade tõlgendamisel. Aju reageeris vihatava isiku valule sellega, et hoidis seda fookuses,» selgitasid uurijad.