Austraalia teadlaste sõnul ei kasva raha puu otsas, kuid puulehtedelt võib küll kulda leida.
Puulehed annavad vihjeid, kus võivad kullalademed olla
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. oktoober 2013, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid Austraalias levinud eukalüptipuid, millel lehtedel avastati kulda, edastab news.com.au.
Nendel puudel olev kuld näitas, et kullalademed on samas lähedal meetrite sügavusel.
Uurijate sõnul võib nende avastus aidata teha kindlaks kullalademeid raskelt juurde pääsetavates paikades.
«Oleme puulehtede abil teinud kindlaks kullamaardlate asukohti nii Austraalias kui mujal maailmas,» teatas Austraalia teadus- ja tööstusliku uurimise organisatsiooni (CSIRO) esindaja, geokeemik Mel Lintern.
Ta lisas, et puulehtede abil saab kindlaks teha need leiukohad, mis asuvad kümnete meetrite sügavusel liivakihi ja setete all.
Kullaosakesi leiti lisaks eukalüptipuu lehtedele, koorele ja säsile ka puu juurest pinnasest.
Samas oli kulla kogus seal minimaalne.
Puud saavad kullaosakesi kui juurtega tõmbavad väga sügaval asuvat vett.
«Tegime arvutuse ja saime, et umbes 500 puud kasvab kullamaardla paigas. Neis puudes on kokku siiski nii palju kulda, et sellest saaks kuldsõrmuse,» lisas Lintern.
Teadlaste arvates võivad kullalademed olla rohkem kui 30 meetri sügavusel.
«Arvame, et puud toimivad omalaadsete hüdrauliliste pumpadena. Nende juured tõmbavad ellu jäämiseks vajalikku vett, samas aga ka vees olevaid kullaosi. Need jõuavad lõpuks lehtedele,» selgitas teadlane.
Teadlaste sõnul saab sellisel viisil peale kulla teha kindlaks näiteks ka raua, vase ja plii lademeid.