Põhja-Ameerika tirtshamstrik mürgist skorpionit ei karda

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Ameerika tirtshamstrik mürgist skorpionit ei karda
Põhja-Ameerika tirtshamstrik mürgist skorpionit ei karda Foto: Youtube

Teadlaste sõnul võivad mürgised skorpionid inimesele ohtlikud olla, kuid Põhja-Ameerika kõrbes elavad lõuna-tirtshamstrikud (Onychomys torridus) ei karda neid.

Need närilised toituvad väga mürgistest Centruroides sculpturatus skorpionitest, edastab Discovery News.

Väga väikesed lõuna-tirtshamstrikud on ainsad, kes suudavad skorpioni nõelamise valu taluda. Skorpionid kaitsevad end rünnakute eest mürgiga.  

«Mürk blokeerib neil närilistel valusignaali. Tegemist on omalaadse evolutsioonilise võitluskunstiga, milles väike näriline suudab olukorra oma kasuks pöörata. Nad keeravad vastase jõu nende endi vastu,» selgitas USA Michigani ülikooli bioloog Ashlee Rowe.

Lõuna-tirtshamstrik on lihatoiduline kõrbeloom. Tema menüüs on esikohal väga mürgised skorpionid. Skorpioni hammustus tapaks kõik ülejäänud samas suuruses loomad, kuid mitte lõuna-tirtshamstrikku.

Rowe`i uuring näitas, et nimetatud liigi esindajad olid ainsad, kes mitte ainult ei jäänud skorpioni ründest ellu, vaid nad ka ei tundnud valu.

«See oli huvitav, et kui väike näriline sai skorpionilt nõelata, tundis ta pisut valu ja väljendas seda häälitsedes, kuid siis jätkas skorpioni söömist,» selgitas teadlane.

Oli selge, et neil närilistel on arenenud mehhanism, mis ei lase neil valu tunda. Rowe ja ta kolleegid tahtsid selle välja selgitada. Nad uurisid, kuidas skorpioni mürk mõjutab valu vastuvõtvaid retseptoreid notsiseptoreid.

Närvirakkude vahel edastatakse teave valu kohta. Selleks on seal membraanid, niinimetatud ioonikanalid, mis avanevad ja sulguvad. Üks tüüp kanaleid on naatriumi-kaaliumi kanal, selliseid leidub kogu organismis. Need kanalid mängivad tähtsat rolli näiteks hingamisel ja lihastetöös.

Skorpioni mürk mõjutab otse notsiseptorite naatriumi-kaaliumi kanaleid, tekitades valuaistingu. Kanal 1.7 on see, mis võtab valusignaali vastu ja kanal 1.8 viib selle ajju.

See kehtib ülejäänud loomade, kuid mitte väikese lõuna-tirtshamstriku kohta. Nende puhu ei liigu valusignaal mööda 1.8 kanalit edasi. Mürk sulgeb selle.

«See oleks nagu juhtme läbi lõikamine,» teatas Rowe.

See avastus selgitab, miks need närilised ei tunne skorpioni mürgi tõttu peaaegu üldse valu. Kuigi esmalt tekitab mürk valu, toimib see edaspidi valuvaigistina.

Rowe`i arvates on lõuna-tirtshamstrikud üks loomaliike, kes suudavad skorpionite hammustusi taluda.

Teadlased uurivad veel, millised loomad võivad veel väga mürgiste skorpionite mürke taluda.

Nende töö lõplik eesmärk on leida viise, kuidas luua inimeste jaoks valuvaigisteid, millel ei ole kõrvalmõjusid.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles