Video: NASA jäädvustas Päikesel rohkem kui 300 000-kilomeetrise plasmapurskejoa

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA jäädvustas Päikesel rohkem kui 300 000-kilomeetrise plasmapurskejoa
NASA jäädvustas Päikesel rohkem kui 300 000-kilomeetrise plasmapurskejoa Foto: Youtube

USA kosmoseagentuur NASA uuel videol on näha Päikesel 320 000 kilomeetri pikkust tulejuga.

Tegemist oli kuuma magnetilise plasma purskega, mis oma välimusel meenutas tulejõge, edastab Yahoo News.

NASA füüsiku David Hathaway sõnas, et selles plasmas oli ka jahedat gaasi, mis on näha tumedate osadena.

«Videol on näha heledamaid ja tumedamaid osi. Jahe gaas on tumedam võrreldes fotosfääriga, mis on heledam. Plasmapurske tagajärjel tekivad suured väljapaiskuvad joad, mis on väga erineva kujuga. Need tekitasid erakordse vaatepildi,» sõnas Hathaway.

NASA teadlased panid viimase aja pursetest kokku üle kahe minuti kestva video ning lisasid sinna juurde hüpnootilise elektronmuusika.

NASA Goddard Space Flight Centeri andmetel ulatub videol punasena nähtava plasma temperatuur 50 000 kraadini, kollasena nähtav aga üle 555 000 kraadi. Kõige kuumemad on aga pruunina nähtav plasma, mille temperatuur on 999 982 kraadi. Just see plasma on eriti hästi näha tulejugadena.

Päikese plasma on pidevas liikumises, meenutades Maa ookeanihoovuseid. Samas on päikese aktiivsus tsükliline.

Päikeseplekkide maksimum on iga 11 aasta tagant, samas kui magnetilise energia tippaeg jõuab kätte iga 22 aasta tagant.

Päikeseplekid on Päikese nähtaval pinnal fotosfääris näha olev jaheda gaasiga piirkond.

Päikeseplekkide arv ja suurus näitavad Päikese aktiivsuse taset.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles