Mis kirjavahemärgid need on?

Neid ei leidu ka arvutiklaviatuuril,  vaid saadakse klahvikombinatsioonidega, kirjutab news.com.au.

Üks neist on interrobang, mis koosneb kokku pandud hüüu- ja küsimärgist.

Selle märgi leiutas USA reklaamifirma Martin K. Speckter Associates juht Martin Speckter 1962. aastal. Ta arvas, et sellise märgi kasutamine annab reklaami sõnumi paremini edasi.

Ta tegi ettepaneku võtta see ametlikku kasutusse. Speckter andis sellele nime «interrobang», mille moodustas ladinakeelsest sõnast «interrogatio», mis tähendab retoorilist küsimust ning sõnast «bang», mis on trükkalite žargoonis hüüumärk.

Seda märki kasutati 1960. aastatel laialdaselt.

Järgmine on asterism, mis koosneb kolmest tähekesest, mis on asetatud kolmnurga kujuliselt.

Tegemist on märgiga, mis paigutatakse tekstilõikude vahele nende eraldamiseks. Tänapäeval kasutatakse seda võrdlemisi vähe. Nüüdisajal on kasutusel rohkem kolm kõrvuti asetsevat tähekest.

Windowsis saab seda kombinatsiooni klahvidega ALT+8258.

Asterismi aetakse sageli segamini märgiga, mis koosneb kolmest punktist, mis on asetatud kolmnurga kujuliselt. Windowsis saab seda klahvidega U+2234.

Kolmest pnktist koosnev märk on obelisk (inglise keeles dagger – pistoda). Tegemist on tüpograafilise sümboliga, mille nime juured on kreekakeelses sõnas «obeliskos». Seda märki kasutasid esimesena Vana-Kreeka õpetlased, märgistades sellega käsikirjades kriitilisi kohti.

Windowsis saab ühe sellise märgi klahvidega U+2020 ning kaksikmärgi klahvidega U+2021.

Märk kujutab endast kolme punkti, mis on asetatud kolmnurkselt. Enamasti kasutatakse seda süllogismides. Seda saab klahvidega U+2234.

Seda märki ei kasutata just sageli, enamasti matemaatikas ja kiirkirjas. Seda märki on ka tagurpidi, kus üks punkt on all ja kaks üleval. Kombinatsioon on U+2235.

Hüüumärk-koma on samuti üsna tundmatu kirjavahemärk. See väljendab üllatust ja uudsust, kuid samas ei lõppe lause või tekst veel otsa.

Küsimusmärk-koma kasutatakse nagu ka eelmist märki, vahe on vaid selles, et see väljendab küsimust, mitte üllatust.

Snark on valepidi küsimusmärk, millega väljendatakse tekstis peituvat allmõtet ja irooniat. Seda kasutati laialdaselt 16. sajandil, kuid nüüd on see hakanud tagasi tulema ja seda just mobiilisõnumite tõttu.

Pilte vaata siit.