Teadlased said vastuse küsimusele, kumb on huvitavam, kas mäesuusatamine või lumelauaga sõitmine.
Mäesuusatajad naudivad oma tegevust rohkem kui lumelaudurid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. detsember 2013, 11:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et suusatajad naudivad päeva mäel rohkem kui lumelaudurid, edastab The Telegraph.
Spordipsühholoogide sõnul tunnevad mäesuusatajad oma tegevusest suuremat naudingut kui mäelauaga sõitjad.
Uuringus võeti arvesse ka seda, kui õnnelikuna nende spordialade harrastajad end tunnevad.
Isegi need, kes harrastavad nimetatud alasid üsna harva, tundsid end mäel olles õnnelikuna.
Mäesuusatajad hindasid sportlikust tegevusest saadavat naudingut viis korda kõrgemaks kui lumelaudurid või need, kes tegelesid mõlema alaga.
Põhjus võib peituda selles, et suusatajad keskenduvad täielikult tegevusele ja naudivad sellest iga hetke. Uurijate sõnul mängib suurt rolli naudingutunde tekkimine.
Teada on, et lumelaudurid võtavad samas oma sporti kergemalt ning ei pinguta nii palju kui mäesuusatajad. Sellest võis ka tekkida uuringus vahe, miks mäesuusatajad suuremat naudingut tunda võivad.
«Need kaks talvist spordiala on seotud positiivsete emotsioonide tekkega. Suusatamise puhul oodatakse tekkivat lendamise tunne ja sageli see tekibki. Hea sooritusega kaasneb ka õnne ja endaga rahulolu tunne. Mäesuusatajad saavad sõna otseses mõttes naudingu,» selgitas USA Florida ülikooli sporditeadlane Hyun Woo Lee.
Teadlased küsitlesid uuringu tarbeks 279 mäesuusatamise või lumelauasõitmisega tegelevat isikut. Küsitletutest 45 protsenti tegeles mäesuusatamisega, 40 protsenti lumlauaga sõitmisega ning 15 protsenti mõlema spordialaga.
Uuring näitas ka seda, et 90 protsenti küsitletutest külastas suusakuurorte vähem kui viis korda hooajal ning nad olid kuurordis keskmiselt 4,5 päeva.
Uurijad rõhutasid, et mäesuusatajate ja lumelauaga sõitjate vahel ei ole rivaalitsemist, kuna alad on erinevad.
Uuring samas näitas, miks mäesuusatamine võib olla atraktiivsem, hoolimata sellest, et varustus on kallim.
«Täiskasvanud tahavad ka mängida ja end vabana tunda. Mäel saab seda mängulisust harrastada. Suusatamisel on positiivne psühholoogiline mõju ning see tagab hea füüsilise ja vaimse tervise. See kehtib ka nende inimeste kohta, kes vaid aeg ajalt spordiga tegelevad,» selgitasid sporditeadlased.