Soojalt šampanjalt lendab kork kiiremini pealt

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojalt šampanjalt lendab kork kiiremini pealt
Soojalt šampanjalt lendab kork kiiremini pealt Foto: SCANPIX

Prantsusmaa Reimsi ülikooli teadlased tegid šampanja pudelitelt korkide pealt lendamise katseid.

Uuring näitas, et jahedamalt pudelilt lendab kork aeglasemalt, soojemalt aga kiiremini ära, edastab Daily Mail.

Katsed toimusid alkohoolsete jookidega, mida toodetakse Champagne`i regioonis Prantsusmaal ning vaid mis saavad kanda nimetust champagne.

Katsed näitasid, et kui šampanja temperatuur oli neli kraadi, siis lendas kork ära kiirusega 40 kilomeetrit tunnis. Kui aga mullidega alkohoolse joogi temperatuur oli 18 kraadi, siis oli korgi lendamise kiirus 54 kilomeetrit tunnis.

Uurijad tegid katse ka šampanja valamisel erinevatesse klaasidesse – kitsasse ja pikka ning madalasse ja laia.

Teadlaste sõnul on šampanjast kõige parem nautida kitsast, pikast torukujulisest klaasist, kuna siis tuleb aroom ja maitse kõige paremini esile ning mullide kogunemine pinnale on kiirem.

Kui šampanja on soojem, siis liiguvad joogis olevad mullid kiiremini ning see sunnib korki pudelilt kiiremini ära lendama ja liikuma.

Arstistatistika näitab, et viiendik tõsistest silmavigastustest on põhjustatud šampanjapudeli korgist.

«Joogi temperatuuri tõusuga kasvab ka pudelilt pealt lendava korgi kiirus. Samas on korgi liikumine nii kiire, et selle eest on raske ära hüpata,» nentisid asjatundjad.

Keskmiselt on šampanjapudelis kümme miljonit gaasimulli. Mõnel äärmuslikult juhtumil võib temperatuuritõus tekitada korgi ise enesest pealt lendamise.

Prantsuse teadlased uurisid šampanjapudelitelt korkide lendamist infrapuna kaamera abil.

Leiti, et šampanjapudelites on rõhk nii suur kui 40 kilogrammi 6,45 ruutsentimeetri kohta.

Korgi lendamise kiirust mõjutavad nii temperatuur kui gaasimullide arv.

Klaasidesse valatud šampanja uurimine näitas, et laiemas ja madalamas klaasis kadusid süsinikdioksiidi mullid kolm korda kiiremini kui pikas ja kitsas klaasis.

Plastiktops aga muutis joogi maitset, kuna anuma seinad on vedelikku eemale tõrjuvad. Mullid kogunevad sel juhul anuma seinte juurde kobarasse.

Jahutatud šampanjas säilib originaalmaitse kauem, kuna gaasimullid liiguvad aeglasemalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles