Soome kiriku kellatorni lapsmuumia saladust ei ole seni lahendatud

Muumialeidu kajastas Soome meedia laialdaselt, edastab iltalehti.fi.

Tegemist ei ole legendiga, vaid Kemijärvi elanikud olid selle juhtumi tunnistajaks.

Kohaliku matusebüroo ja lillepoe omanik Jorma Vaarala meenutas, kuidas ta isa Einari Vaarala vastutas Kemijärvi kiriku kellatorni remondi eest ja kuidas ta lapsemuumia leidis.

«See oli kas 1978. või 1979. aastal, kui leiti salapärane lapse muumia. Kellatornis oli palju vanu asju, kaasa arvatud surnute vedamiseks mõeldud vanker,» lausus soomlane.

Kui kellatorn oli vanadest asjadest puhtaks tehtud, leiti linadesse mässitud väike kogu.

Kemijärvis hakkasid siis liikuma jutud, et kes see laps olla võis.

«Mäletan, et ühe versiooni kohaselt oli selle lapse isaks kirikuõpetaja või keegi teine kirikuga lähedalt seotud isik. Igatahes oli see  keegi, kes töötas kiriku heaks ja tal oli igale poole juurdepääs,» sõnas Vaarala.

Siiani ei ole lapsmuumia mõistatust lahendatud. Kemijärvi koguduse endis töötaja sõnul pandi see muumia koguduse kantseleisse, kuhu see jäi paariks aastaks.

Lõpuks viidi see Lapi keskhaigla patoloogia osakonda. Lapsmuumiat kutsuti uurima Oulu ülikooli arstiteadlane.

Seda kajastas ajakirjanik ja väljaande Levin Sanomat nüüdne peatoimetaja Veikko Erkkilä.

«Tegemist oli väikese muumiaga, mille pikkus oli kuni 30 sentimeetrit. Ta nägi välja nagu imik,» meenutas ajakirjanik.

Patoloogi sõnul oli tegemist ennesegase lapsega, kes võis juba surnult sündida või kohe pärast sündi surra. Sünniajaks pakkus ta aega enne Teist maailmasõda.

Rohkem selle lapse kohta ei ole midagi teada. Muumia viidi tagasi Kemijärvisse, kus ta maeti uuele Honkakankani surnuaiale. Samas ei ole ta täpne matmispaik enam teada.

Kemijärvi kirik sai Teises maailmasõjas kannatada. 1774. aastast pärit kellatorn jäi siiski püsti. Kirik ehitati pärast sõda 1949 – 1950 uuesti üles.

Soomes oli eetris teleseriaal «Taivan tulet», milles käsitleti ka Kemijärvi lapsmuumia teemat.