Tarrvi Laamann lõikab puud täie rauaga

Tarrvi Laamann alustas oma kunstnikuelu 1990. aastate uuenduste keerises. Vahepeal esines ta näitustel vähe, aga kogus kuulsust DJna. Praeguseks on Laamann suutnud muusika ja kunsti ühendada, kirg muusika vastu kajastub mitme näitusetöö temaatikaski.

Puulõige nõuab jõudu ja osavust

Käesolevat näitustesarja võib pidada Laamanni jõuliseks come back’iks visuaalkunstis. Tegu ei ole üle-eestilise ühe ega sama näituse, vaid sarjaga, mis kannab nime “Pika puuga ja täie rauaga!”, alapealkirjaga “Laamanni Juju Remixed 2003/2010”.

“Pika puuga” tähendab kunstniku sõnutsi seda, et puulõikes lõigatakse pinda piki puusüüd ja puit nõuab töötamist täie raua ehk kogu jõuga.

Näitusel leidub maale, mis said alguse Aafrikas Beninis, nagu puulõiketõmmised aastast 2009-2010, samuti mõni töödeseeria aastatest 1998-2000, mida avalikkus ei ole veel näinud.

Kunstiakadeemias graafika eriala lõpetanud Laamann on enda väitel Eestis ilmselt ainus kunstnik, kes puulõikega tegeleb. “Puulõige on kõige algsem graafikatehnika ja mulle see meeldis,” tunnistas Laamann. “Algus oli väga raske: villid peopesas ja käed verised. Hiljem läks juba lihtsamalt, praegu olen harjunud. Paljud kunstnikud on seda tehnikat proovinud, aga algus tundub nii ületamatult raske, et töö visatakse nurka.”

Idamaade värvid

Tööd valmivad igasugusest puidust, enamasti vineerist, aga ka kaseplaatidest. Graafiku sõnutsi võimaldab kvaliteetne puitpind luua peenemaid faktuure, vineerile väga peeneid jooni teha on keeruline.

“Linoollõikes tööd jäävad korrektsemad, linooli on lihtsam lõigata, kuid puulõige on huvitavam: puidu faktuur hakkab mängima, tööl kumab puidusüü muster läbi,” selgitas Laamann puulõike võlusid. “Trükin kõik käsitsi, sest ilma trükipressita jääb tulemus kvaliteetsem. Puit kipub lainetama ja käsipressiga saab lainekohad ära täita.”

Kunstnik armastab pigem erksaid värve kui segatud tuhme toone. Ilmselt on mõju avaldanud reisidel kogetu: Laamann on korduvalt rännanud Indias ja Kambodþas, Jamaical.

Näitusel pole kindlat temaatikat, siin leidub portreid endast ja sõpradest, abstraktseid töid, plastplaatidele akrüül- ja õlivärvidega maalitud pilte.

“Ma ei ole kunagi kindlas teemas kinni,” rääkis graafik. “Mulle meeldib, et on ilus ja inimesed saavad minu töödest võib-olla rõõmu. Igas töös on eraldi teema, need kõik on minu asjad, minu sõbrad, minu elu.”

Näitus jääb linnagaleriis avatuks 12. juunini.