Koomikutel esineb sagedamini psühhootilisust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koomikutel esineb sagedamini psühhootilisust
Koomikutel esineb sagedamini psühhootilisust Foto: SCANPIX

Hiljutine uuring näitas, et koomikute seas tuleb sagedamini ette isiksusejooni, mida saab seostada psühhootilisusega.

Briti Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul võivad psühhootilised jooned äärmuslikel juhtudel areneda vaimuhaigusteks, kirjutab BBC.

Juba pikka aega on seostatud suurt loomingulisust vaimse tervise probleemidega. Teadlased selgitasid, et huumori ja psühhoosi puhul on palju sarnaseid elemente.

Samas ei ole varem tehtud uuringuid, kas koomikutel on psühhootilisusele viitavaid jooni,  mis samas ei pruugi olla haiglaslikud.

Briti teadlased uurisid 523 koomikut, kelle seas oli 404 meest ja 119 naist, kes olid pärit Suurbritanniast, USAst ja Austraaliast.

Neil paluti täita internetiküsimustik, mis oli tehtud uurimaks psühhootilisi jooni vaimselt tervetel inimestel.

Teadlased küsisid ebatavaliste kogemuste nagu telepaatia ja paranormaalsete nähtuste kogemise, kognitiivsete probleemide, äärmusliku introvertsuse ja impulsiivse antisotsiaalse käitumise kohta.

Küsimustiku täitis ka 364 kontrolligrupi esindajat, kes olid näitlejad ja muu loomingulise ameti esindajad ning 831 inimest, kes ei töötanud loomingulisel tööl.

Uuring näitas, et koomikute seas esines psühhootilisi jooni rohkem kui ülejäänud uuritutel. Neid oli võrdselt nii introvertidel kui ekstravertidel.

Teadlaste arvates aitabki kerge psühhootilisus koomikutel etteastetes edukas olla.

Briti eksperimentaalpsühholoog Gordon Claridge sõnas, et huumori loomisel on vaja loomingulisust, mis mõnevõrra meenutab psühhoosis olemist. Psühhoosi tuleb ette nii skisofreenia kui bipolaarse häire korral.

Seda iseloomustab ka niinimetatud kastist väljas mõtlemine ja arusaamine.

«Koomikud on tavaliselt intreoverdid, kes ei pruugi tahta väga palju sotsiaalselt suhelda. Nad suhtlevad maailmaga läbi oma etteaste. See on nagu omalaadne eneseravi,» selgitas Claridge.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles