Briti Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul ei ole lühikese mehe sündroom lihtsalt linnalegend, vaid see on tegelikkuses olemas.
Lühikese mehe sündroom ei ole linnalegend
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. jaanuar 2014, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühike kasv paneb mehed tundma paranoiat, eneseusalduse puudumist ja kartust, edastab itv.com.
Teadlased tegid arvutisimulatsiooni metrooga, milles sõitnud katsealustel kahandati kasvu. Uurimine näitas, et kasvu vähendamine tekitas neis tunde, et inimesed jõllitavad neid ja räägivad neid taga. See tõi omakorda kaasa negatiivse suhtumise, kartuse, paranoia ja mitteusaldamise.
«Ühiskonnas ei aktsepteerita, kui mees on lühikest kasvu. Hinnatakse pikakasvulisi. Selle eelarvamuse tõttu on pikka kasvu meestel paremad väljavaated teha karjääri ja leida partner,» selgitas sotsiaalteadlane Daniel Freeman.
Ta lisas, et pika kasvuga seostatakse ka jõudu ja mõjuvõimsust.
«Kuigi me tegime oma katse virtuaalses reaalsuses, kehtib see tegelikult ka tegelikus elus,» nentis Freeman.
Lühikese mehe sündroomiga seostatakse ka alaväärsuskompleksi ehk Napoleoni kompleksi. Selle puhul tunnevad lühikest kasvu inimesed end alaväärsete, nõrkade ja väikestena. See võib tekkida lapsepõlves kogetud alanduse, karistamise ja psühholoogilise mõjutamise tõttu.
Selle all kannatavad inimesed püüavad lühikest kasvu ja negatiivseid tundeid kompenseerida millegi nende silmis tähtsa ja suure tegevusega.
See kompleks on nimetatud Prantsusmaa valitseja Napoleoni järgi, kes oli lühikest kasvu, kuid samas võimas valitseja ja sõjaväelane.