Paleontoloogid: Sahara kõrb oli kunagi viljakas ala

Sahara kõrbest leiti kiviaegne matmispaik. Piirkonnas elas 1000 aasta vahega kaks hõimu. Vasakul olev pealuu kuulub kiffiani hõimu esindajale. see pealuu on 9500 aasta vana. Teine pealuu kuulub teneriani hõimu liikmele ja see on umbes 5800 aasta vana.

FOTO: Reuters / Scanpix

USA paleontoloogid leidsid Aafrikast Sahara kõrbest Goberost kiviaegse matmispaiga, mis lubab järeldada, et praeguses kõrbes oli kunagi järv ja seal laius viljakas ala.

Teadlased leidsid matmispaigast nii inimeste, kalade kui ka krokodillide jäänuseid, edastab AP.

Chicago ülikooli teadlase Paul Sereno sõnul on see matmispaik umbes 10 000 aastat vana.

Paleontoloogid olid Saharas dinosauruste jäänuseid otsimas, kuid sattusid hoopis matmispaigale.

«Saime matmispaigast leitud jäänustest kohe aru, et see piirkond oli kunagi viljakas ala, mitte kõrb,» lisas Sereno.

Matmispaigas on umbes 200 hauda ja need pärinevad kahe erinevast kultuurist, mille vahe on vähemalt 1000 aastat.

Uurijad tõstsid eriti esile ühte hauda, kuhu oli maetud ema ja tema kaks last. Hauast leiti ka taimejäänuseid, mis viitavad sellele, et lahkunud maeti koos lillsülemitega.

«Esimesena  elasid selles piirkonnas robustse kehaehitsuega kütid-korilased, keda tuntakse kiffiani hõimuna. Nad elasid järve kaldal, kuid  kliimamuutusest tingitud kuivaperioodide tõttu jätsid nad oma asuala umbes 8000 aastat tagasi maha ja liikusid teise kohta,» selgitasid paleontoloogid.

Teine grupp elas piirkonnas 7000 – 4500 aastat tagasi. See hõim kandis nime tenerian. Sell liikmed olid kiffiani hõimu liikmetest väiksemat kasvu ja kergema kondiga.

«Mõlemad hõimud jätsid endast maha mitmeid esemeid, tööriitus, keraamikat, kalapüügivahendeid, ehteid,» lisasid paleontoloogid.

Arizona ülikooli bioarheoloog Chris Stojanowski selgitas, et need kaks hõimugruppi olid geneetiliselt teineteisest väga erinevad.

«Esmapilgul on raske mõista, kuidas kaks nii erinevat gruppi on maetud samasse paika,» lisas Stojanowki.

Teadlaste sõnul tekkis 12 000 aastat tagasi Maa liikumistrajektooril väike kõrvalekalle ning see põhjustas kliimamuutuse, mille tagajärjelhakkasid Põhja-Aafrikas tekkima põuaperioodid. Just kuivuse ja põua tõttu hakkaski kunagine viljakas ala kõrbeks muutuma.

Aafrika põhjaosas asuv Sahara kõrb on kogupindalalt maailma kõrbedest suurim.