Maikuu algul võttis Setumaa folkroki kultusbänd Zetod jalad selga ja vihad kätte ning põrutas põhjanaabritele külla, et Soomes kogu uus materjal enda seest välja vihelda ja kettale salvestada.
Zetod vihtlesid Soomes valmis uue plaadi «Lätsi sanna»
16. juuni 2010, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zetode ninamehe Jalmar Vabarna sõnul adusid Zetod pärast enam kui nädalast intensiivset stuudiosessiooni Soomes ja sellele järgnenud kuupikkust viimistlust Eestis, et bänd on oma kraavid üllatavalt sügavaks kaevanud.
Jalmar Vabarna, Zetode kolmas plaat kõneleb jälle minekust. Esimesel mindi välja kaema, teisel tarre tagasi ja kolmandal on siis ette võetud saun. Zetodele näikse rändamine meeldivat.
Alles hiljuti mõtlesime oma käekäigu üle ja avastasime, et oleme jõudnud juba kolmanda plaadini. Arvestades, et bändi keskmine vanus kõigest 20,25 aastat, on see super!
Plaadipealkirjad on lihtsalt nii kujunenud. Esimesed kaks said alguse meie igivanast hitist «Põdralugu». Uue plaadi puhul oli meil kaks varianti, kas «Lätsi sanna» või «Lätsi lauta lehma nüssma». See teine oleks õige punk olnud, aga plaadi sisu otseselt punki ei toeta. Praegu on sisu ja pealkiri omavahel harmoonias. Selline soe nimi ja soe muusika.
Plaadi materjal on salvestatud Soomes, kus teatakse saunast nii mõndagi. Miks sedakorda põhjanaabrite juures salvestamise kasuks otsustasite?
Peasüüdlaseks on põline mulk Rainer Koik. Nimelt õppis ta Helsingis Sibeliuse akadeemias ja leidis meile suurepärase võimaluse seal maal salvestada.
Tegelikult me haudusime seda plaani juba ammu — minna ja salvestada nagu Metallica. Ehk enne stuudiost välja ei tule, kui kõik on purgis. Kukkus küll natuke teistmoodi välja, kuid point on sama. (Naerab.)
Nagu ma aru saan, on album suhteliselt kiiresti sisse mängitud, kuid helipilt tundub varasematega võrreldes märksa kirevam. On see Soome stuudio teene?
Eks meil läinud selle sissemängimiseks siiski kõvasti aega, aga kuna idee oli teha plaat täieliku pühendumisega algusest lõpuni valmis, saime täitsa hästi hakkama. Selline kontsentreerumine aitab ka sound'ile kaasa. Kui plaati pool aastat salvestada, jõuab lõpuks juba esimese otsa lugudes kahtlema hakata.
Millised on su enda lemmiklood uuel plaadil?
Minu vaieldamatu lemmik on «Jako». Tegin selle loo arranžeeringu Rootsis oma ühikatoas pärast seda, kui olin saanud uskumatu kogemuse Sigur Rósi kontsert-DVD vaatamisest.
Teine lemmik on meie plaadi teine ballaad «Naasevõtt». Mõlemad lood on kuidagi maailmamuusika hõnguga ja lähevad hinge.
Oma noorusest hoolimata on Zetod saavutanud justkui kõik, mida ühel folkbändil Eestis saavutada annab. Kuhu edasi?
Ma usun, et kõik alles algab. Nagu saunaloo lõpul välja tuleb — pärast kõva vihtlemist on ihu puhas ja saab taas rahulikult tööd teha.
Seni oleme suhteliselt vabalt võtnud ja ennast mitte väga peale surunud, aga nüüd oleme palju asjalikumad ja piisavalt kogenud, et tegusid teha.
Kui ma ei eksi, siis aastal 2004 oli Viljandi pärimusmuusika festivalil esinenud Zetodel repertuaaris neli lugu ja esinesite vabalaval. Mullu püstitasid Zetod aga publikurekordi. On teie menu taga loomulik anne või pigem kõva töö?
(Naerab.) 2004. aastal mängisime neid nelja lugu kontserdi jooksul vist kolm korda! Oli see vast aeg. Eks edu tule ikka mitme aspekti koosmõjul. Kahtlemata oleme bänditegemise kohta palju õppinud ja edu nimel tööd teinud, aga kuna Setomaa on justkui meie süda, siis paneme osa ka selle olemasolu arvele.
Arhailine setu lüürika on vägev küll, aga kuidas ületada keelebarjääri? Muusika ja energia töötavad muidugi ka toredasti, aga kardan, et paljud teie fännid ei saa tekstist päris hästi aru.
Plaadikaane vahel on raamat laulusõnadega ja ingliskeelsete lühikokkuvõtetega lugude sisust. Ma olen kogenud, et nii mõnelegi kuulajale peitubki võlu keeles. Kui midagi jääb arusaamatuks, siis peab seda lugu veel kuulama.
Kas «Lätsi sanna» on peoplaat või on sinna ka terake sügavam sõnum sisse peidetud?
Kahtlemata pole see puhas peoplaat. Ma loodan, et inimesed kuulevad sellelt plaadilt pühendumist.
Me pole kunagi midagi nii hingestatult teinud kui seda albumit ja selle üle on meil endil kõige parem meel. Vajasime energialaksu, mis värskendaks bändisisest keemiat.
Setu kultuur elab edasi, on suurepäraseid setu keeles luuletajaid ja setu muusikuid. Viljandimaal on viimastel aastatel õhutatud varjusurmas olevat mulgi kultuuri. Mis sa arvad, kas sellest asjast saab asja?
Kõigest saab asja, kui seda täie tõsidusega aetakse!