Aidas näeb Vabadussõja ja Kaitseliidu ajalugu piltidel

Tea Raidsalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidupühale pühendatud näitustel Viljandis pärimusmuusika aidas on välja pandud fotod Vabadussõjast ja Kaitseliidu ajaloost. Näitus jääb avatuks 7. juulini.
Võidupühale pühendatud näitustel Viljandis pärimusmuusika aidas on välja pandud fotod Vabadussõjast ja Kaitseliidu ajaloost. Näitus jääb avatuks 7. juulini. Foto: Elmo Riig / Sakala

Võidupühale pühendatud näitustel Viljandis pärimusmuusika aidas on välja pandud fotod Vabadussõjast ja Kaitseliidu ajaloost. Eksponeeritud on ligi 180, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega.

Näituse on ette valmistanud ja koostanud Kaitseliidu museoloog Tanel Lään.

Vabadussõja näitusel näeb kuperjanovlasi 1919. aasta maikuu lõpul külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid Lõunarindel. Ühtlasi saab ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökidest, poodidest ja laskepesadest rindel, relvastuse varumisest ja remontimisest. Samuti näeb Vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid.

Vabadussõjas langenute mälestuseks on pühendatud pildigalerii, kus on nii Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor leitnant Reinhold Sabolotnõi kui ka Vabadussõja mälestussambad, millest osa veel taastamata.

Lahinguväljadel langes 2121 võitlejat, haavade, põrutuste ning haiguste tagajärjel suri 2058 sõjameest. Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6127 inimest.

Briti laevastiku eskaadri saabumine 12. detsembril 1918. aastal kujunes Eesti Vabadussõjas üheks pöördepunktiks, mis näitusel leiab samuti kajastamist nagu ka Briti kõrgemate mereväeohvitseride kirjad kindral Johan Laidonerile.

Kaitseliidu ajaloost saab vaadata kahte näitust "Noored Kotkad-80" ja "Kolmas algus". Noored Kotkad on Kaitseliidu juures tegutsev vabatahtlik skautlik poisteorganisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. Enne laiali saatmist oli Eestis 20 000 noorkotkast ja 1800 noortejuhti.

Noorte Kotkaste organisatsioon taastati 12. augustil 1989 Pärnumaal Tahkurannas. Enne II maailmasõda oli Noorte Kotkaste patrooniks president Konstantin Päts, 2007. aastast Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Noorte Kotkaste organisatsiooni kuulub praegu üle 4000 poisi ja noormehe.

Näitus "Kolmas algus" kajastab Kaitseliidu taasasutamist 1990. aastate algul. Need olid rasked, huvitavad ja otsustavad ajad, mil uue Eesti ehitamisel tehti palju julgeid otsuseid, mil teiste Eesti riigile oluliste struktuuride seas ehitati juba kolmandat korda ajaloo jooksul (1918, 1924
ja 1990) vabatahtlikku riigikaitse organisatsiooni - Kaitseliitu.

Näitustel esitatavad fotod on Kaitseliidu muuseumi fotokogust ja Eesti filmiarhiivist.

Näitus on avatud 7. juulini. Pärimusmuusika Ait on lahti tööpäeviti kella 9.-19 ning nädalavahetustel kella 11-17.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles