Neandertallased leiutasid toidu kotis keetmise?

Neil ei olnud potte-panne, kuid nad tegid lõkkel sooja süüa, keetes ja küpsetades toitu nahast paunades, kirjutab Daily Mail.

Umbes 30 000 aastat tagasi elanud neandertallased oskasid tulega hästi ümber käia ja just nemad võisid olla esimesed, kes tegid kotis küpsetatud toitu.

Varem arvati, et Homo sapiens´il olid neandertallastest paremad oskused ja see aitas neil ellu jääda, samas kui neandertallased surid välja. Nüüdne uuring näitas, et ka neandertallased oskasid toitu keeta.

Selle aasta jaanuaris leidsid Iisraeli arheoloogid neandertallaste koopa ja lõkkekoha, mille vanus on 300 000 aastat.

Koopa keskel oli lõkkekoht, milles oli palju puidutuhka. Infrapuna spektroskoopia paljastas, et tuhas oli ka palju loomakontide jäänuseid. Tegemist oli seega lõkkega, millel tehti süüa.

Leid lubas oletada, et lõkke ümber oli «köök», kus kogukonna toit valmis.

Keetmine ja praadimine tegi toidu kergemini seeditavaks.

USA Michigani ülikooli arheoloogi John Spethi sõnul on ta veendunud, et neandertallased keetsid oma toitu.

«Neandertallased kasutasid selleks pargitud loomanahast paunu või ka vastupidavast puidust aluseid, mida hoiti tule kohal, kuid ei pandud sellesse,» selgitas asjatundja.

Koopast leitud luud näitasid, et 90 protsendil neist ei olnud hambajälgi. See tähendas, et liha keedeti luude küljest lahti.

 2011. aastal leiti tõendid, et neandertallased keetsid ka looduses kasvanud teravilju, saades seega algelist putru.

«Kahjuks on neandertallastest alles vaid kivist relvad ja tööriistad. Kõdunevatest materjalidest abivahendid ei säili,» nentis arheoloog.

Teada on, et neandertallased kasutasid umbes 200 000 aastat tagasi oma odade tugevamaks muutmiseks tökatit, mis on kasetohust valmistatud tõrv.

Nad võisid oma «keedunõusid» samuti tökati abil tugevdada.