Video: me kõik oleme tähetolmust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me kõik oleme tähetolmust
Me kõik oleme tähetolmust Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA astronoomi Michelle Thalleri sõnul on inimesed tegelikult tähetolmust.

Maa on inimkonna teada seni ainus planeet, kus elu leidub ning kosmiliste avarustega võrreldes on nii meie sinisena paistev koduplaneet kui ka meie päikeseüsteem üsna väikesed.

Youtube`is oleval videol ütleb Thaller: «Tegelikkuses koosnevad inimesed surnud tähtede jäänustest».

Ta selgitas, et igas meie kehas olevas rakus on elemente, mis on pärit supernoovaplahvatustest. Need on näiteks raud meie veres, kaltsium meie luudes ja keratiin meie juustes.

Seda sellel põhjusel, et pärast Suurt Pauku oli universumis vaid kõige lihtsamaid elemente, eelkõige vesinikku.

«Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis olev iga element on tegelikkuses pärit täheprotsessidest. Tähed hävinesid, kuid neis leidunu jäi alles ning on meie kehades,» selgitas Thaller.  

See on umbes sama, mida ütles kuulus USA astrofüüsik, saatesarja «Kosmoseodüsseia» juht Neil deGrasse Tyson, viidates Carl Saganile: «kui tunned end kosmosega võrreldes tähtsusetuna, ei vaata sa end õige nurga alt».

«Me ei ole ülekantud tähenduses, vaid sõna otseses mõtted tähetolmust,» lausus Tyson.

Wikipedia: supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt nagu neutrontäht või must auk.

Suprenoovaplahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.

Supernoova võib tekkida vähemalt 8–10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või kaksiktähest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles