Väljaheide paljastas: neandertallased sõid lisaks lihale ka taimi

Sulgedega neandertallase kuju

FOTO: SCANPIX

Hispaaniast leitud 50 000 aasta vanuse väljaheite analüüs näitas, et neandertallased sõid lisaks lihale ka taimi.

Teadlaste sõnul on tegemist seni leitud vanima inimväljaheitega ning taimede söömise paljastas keemiline analüüs, kirjutab Live Science.

Neandertallased elasid Euraasias umbes 40 000  - 230 000 aastat tagasi. Oma välimuselt olid nad üsna nüüdisinimeste sarnased, kuid nad olid jässakamad, lühemad ning nende näokuju oli tahumatum.

Neandertallased oskasid tuld teha, tööriistu valmistada, matsid surnuid, ehitisid end nahkade ja sulgedega ning puhastasid eluasemeteks olnud koopaid.

Viimastel aastatel tehtud uuringute kohaselt ei koosnenud neandertallaste menüü vaid lihast. Võimalik, et neil oli üsna tasakaalustatud dieet.

Arheoloogid leidsid Prantsusmaalt Rhone`i orust neandertallaste elukohtadest kalaluid, linnusulgi ja palju tärklist sisaldavate taimede jäänuseid.

Teine grupp arheolooge aga avastas Hispaaniast Ibeeria poolsaarelt Gibraltarilt hülge, delfiinide ja kalade luid.

2010. aastal avadatud uuringus kirjeldati, et neandertallaste hammaste keemilise koostise uurimine näitas, et need inimesed sõid datlipalmi, looduses leiduvaid juurvilju ja ka rohtu.

Nüüdses uuringus keskendusid teadlased neandertallaste väljaheidetele, mis avastati Hispaaniast Alcantest El Salti arheoloogilise leiukoha pinnasest. Nenadertallased elasid seal 45 000 – 60 000 aastat tagasi.

Enamikus väljaheidetes paljastus loomne toit. Kuid oli ka kaks väljaheidet, milles oli aine 5B stigmastonol, mis tekib taimsest toidust.

Uurijate sõnul on see esimene käegakatsutav tõend, et neandertallased toitusid mitmekülgselt.

Hispaania La Laguna ülikooli teadlase Ainara Sistiaga sõnul ei olnud uuringutulemus üllatav, sest neandertallased kuuluvad primaatide hulka ning enamik primaate on omnivoorid.

«Me ei saa täpselt teha kindalks, milliseid taimi nad sõid, oletada võib, et neid, mis nende elukohas kasvasid. Marjad, pähklid ja mitmed rohttaimed,» selgitas Sistiaga.

On ka neid asjatundjaid, kes kahtlevad, kas Hispaaniast leitud väljaheide on ikka neandertallaste oma. Oletatakse, et see võib olla näiteks karude, metssigade või teiste omnivooridest loomade oma.

Saksamaa Max Plancki instituud teadlase Michael Richardsi sõnul on üsna keeruline eristada iidseid inimväljaheiteid loomade väljaheidetest.

Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlane Herve Bocherens aga tõstis esile fakti, et väljaheide leiti paigast, kus kunagi oli olnud lõke.

«Miks inimesed pidid väljaheiteid tegema kohas, kus nad süüa valmistasid? Teada on, et tänapäeva karud käivad mahajäetud lõkkekohtade juures süüa otsimas. Karud võisid ka neandertallaste aegadel lõkkeid uurida ning sinna väljaheiteid jätta,» selgitas Bocherens.

Bocherensi arvates peaks iidsetele väljaheidetele teha täpsem keemiline analüüs, et teha vahet loomsel ja inimse väljaheitel.