Geneetik: enamik lumeinimese karvu osutusid hobuste, koerte ja inimeste omaks

Kunstniku nägemus lumeinimesest

FOTO: Wikipedia.org

Oxfordi ülikooli geneetik Bryan Sykes ja ta meeskond analüüsisid 57 väidetavalt lumeinimesele kuuluvat karva ja leidis, et enamik neist karvadest kuuluvad hobustele, koertele ja isegi inimestele.

Sykes on suure osa oma karjäärist tegelenud lumeinimese mõistatuse lahendamisega ning tema arvates on lumeinimeste puhul tegemist suurte, keskmisest tigedamate karudega, kirjutab The Telegraph.

Kaks karva äratasid imetust, kuna nende DNA kattus 100 protsendiliselt 40 000 aastat tagasi elanud karude DNA-ga. See lubab oletada, et Himaalajas oli sel ajal olemas pruun- ja jääkarude hübriide.

«Me ei lükanud ümber ega ka kinnitanud, et lumeinimene eksisteerib. Meil õnnestus uuritavate ja lumeinimesele omistatud karvade seast eraldada need, mis kuuluvad teistele liikidele,» lausus Sykes.

Uurija sõnul näitas geeniuuring kahe karva puhul, et nendes on karude DNAd, kuid mitte selliste karude, kes elavad tänapäeval. Vaid nende oma, kes elasid pleistotseenis.

Üks neist, kuldpruun karv pärineb Indiast Ladakhist, kus 40 aastat tagasi jahimees kummalise looma maha lasi.

Teine punakaspruun karv leiti Buthanist bambusemetsast, mis asub kõrgmäestikus. See karvaleid tehti Migyhuri pesast. «Migyhur» on butaani keeles lumeinimene.

«Võib arvata, et kui jää- ja pruunkarude hübriidid hakkasid Himaalajas ringi liikuma, siis tekkis ka lumeinimese legend. Ladakhis karu maha lasknud jahimees kirjeldas seda looma kui keskmisest agressiivsemat karu,» selgitas teadlane.

Sykes ja ta meeskond olid esimesed, kes tegid sellise uuringu, milles uuriti väidetavaid lumeinimesekarvu.

Siiani tuleb maailma erinevatest paikadest teateid kummalise, kõrgmäestiku metsades elavate lumeinimeste kohta, kuid sellise «inimlooma» kohta ei ole kindlaid andmeid.

«Võimalik, et need kaks karva kuuluvad senitundmatule karuliigile või siis pruun- ja jääkaru hübriidile,» lausus Sykes.

Ta lisas, et lumeinimestesse uskujad võivad tunda end teaduse poolt petetuna.

«Teadus ei võta omaks ega heida mitte midagi lihtsalt kõrvale, vaid iga tõendit uuritakse põhjalikult,» jätkas Sykes.