USA National Geographic Society abiga hakkavad Rootsi allveearheoloogid uurima 16. sajandist pärit laeva, mida peetakse vaimsete häiretega kuninga Erik XIV alter egoks.
Rootsi sukeldujad asuvad uurima hullu kuninga lipulaeva
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. juuli 2014, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi sukelduja ja allveearheoloog Johan Rönnby võttis eile vastu rahalise toetuse, mille abil on võimalik uurida Rootsi suurima sõjalaeva vrakki, edastab The Local. Alus nimega Mars lebab juba ligi 500 aastat Ölandi saare juures merepõhjas.
«Kuningas Erik XIV oli kuulsa valitseja Gustav Vasa poeg. Kui ta isa suri, lasi uus kuningas isa mälestuseks ehitada Rootsi laevastikule uue lipulaeva. Tegemist oli tollase suurima laevaga,» selgitas Rönnby.
Hiiglasliku laeva vrakk leiti üles 2011. aastal. Sõjalaev Mars läks põhja 1564. aastal peetud merelahingus. Maa-ahne kuningas Erik XIV tahtis avastada uusi maid.
See kuningas viis Rootsi 1563. aastal sõtta Taani, Poola ja Lübecki vastu, alustades Põhjamaade seitsmeaastast sõda.
Esimene merelahingupäev kulges Rootsi jaoks soodsalt, kuid teine oli kuninga liigse ambitsioonikuse tõttu katastroofiline.
«Mars piirati kahe Lübecki laeva poolt ümber, toimus abordaaž ning lähivõitlus. Lõpuks alused süttisid. Toimus massiline verevalamine,» selgitas asjatundja.
Marsi pardal olnud 700 Rootsi sõdurist jäi ellu vaid 100 ning need vangistati võitjate poolt. Neist 30 jõudis lõpuks Rootsi tagasi.
Kuningas ei olnud lahingu ajal lipulaeva pardal ja pääses lahingust. Kuningas Erik XIV jätkas sõda veel seitse aastat, mille jooksul tekkis tal sõna otseses mõttes hulluse perioode.
Ta sai kuulsaks sellega, et tappis Sture aadliperekonna kolm liiget.
Rönnby arvates ei pruukinud kuningas hull olla, vaid ajalugu on andnud talle kohutava reputatsiooni.
«Ta reageeringute põhjus võis olla selles, kuidas ta vastased käitusid. Nad võisid olla truud kaaslased, kuid siis muutusid võimuahneteks ja julmadeks. Erik XIV oli samasugune nagu ta vastased,» nentis arheoloog.
Marsi pardal oli ta hiilgeajal 130 kahurit ja rohkem kui 600 meest. Tegemist oli oma ajastu suurima sõjalaevaga, mis kaalus 2000 tonni. Seda ehitati aastatel 1563 – 1564.
Asjatundjate sõnul on Läänemere külm vesi Marsi üsna hästi säilitanud. Rootsi allveearheoloogid plaanivad uurida lisaks laevale ka selle juures asuvat merepõhja, et saada andmeid kunagi toimunud merelahingu kohta.
Tulevikus loodetakse uuringutele tuginedes teha sellest alusest koopia.
Eric XIV (13. detsember 1533 – 26. veebruar 1577) oli Rootsi kuningas aastast 1560 kuni oma tagandamiseni 1568. Tema jäänuste uurimine näitas, et ta võis surra arseenimürgituse tagajärjel.