USA astronaut Neil Armstrong oli esimene Kuu pinnale astunud inimene, kes tegi seda 20. juulil 1969. aastal.
Miks astus Neil Armstrong Kuu pinnale esimesena?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. juuli 2014, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile möödus NASA Apollo 11 Kuu missioonist 45 aastat, edastab Yahoo News.
Armstrongile järgnes Kuule 20 minutit hiljem ta kolleeg Edwin «Buzz» Aldrin. Lisaks oli meeskonnas ka Michael Collins, kes oli juhtimismooduli piloot.
Siiani arvatakse, et NASA plaaniski Armstrongi esimeseks, kes Kuu pinnale oma jalajäljed jätab.
Armstrong oli Apollo 11 missiooni komandör ning Aldrin neid Kuule toimetanud mooduli piloot.
84-aastane Aldrin paljastas nüüd, et esmase plaani kohaselt pidi tema esimesena Kuu pinnale astuma.
«Kõikidel varasematel missioonidel oli keegi kosmosekõnni teinud ja selle tegijaks oli alati mõni noorematest meeskonnaliikmetest. Mitte aga missiooni komandör. See on arusaadav, sest ta vastutas kõige eest,» selgitas Aldrin.
Aldrini sõnul toetati NASAs tema ettepanekut, et noorem astronaut võiks esimesena minna Kuud uurima ning suurema kogemusega astronaut jääks moodulisse ning saaks kiiresti ohuolukorras reageerida.
«Samas oli aga väga palju neid, kes nägid Armstrongi esimesena Kuu pinnale minekus sümbolit, et juht on esimene,» lausus astronaut.
Aldrin rõhutas, et kui nad mõlemad olid Kuu pinnal, siis de facto pidi ta ikka juhile järgnema.
«See otsus osutus õigeks, sest Armstrong tegi ajalugu. Tegelikkuses ei olnud lõplik otsus, keda esimesena Kuu pinnale saata ei minu ega Neili teha, vaid NASA juhtide,» lausus Aldrin.
NASA ajalooleheküljel artiklis «Apollo Expeditions to the Moon» seisab, et esmalt taheti Aldrin saata esimesena Kuule, kuid kuumoodulis tekkisid logistilised ja asukoha probleemid ning selle tõttu läks Armstrong esimesena.
«Aldrini jaoks oleks esimesena väljumine olnud väga keeruline, sest ta oleks pidanud sõna otseses mõttes ronima üle Armstrongi. Seda katsetati maal ning see tõi kaasa skafandri kahjustuse,» seisab kirjutises.
Astronautide juhi Deke Slaytoni sõnul oli Armstrongi esimesena Kuule lubamine suur protokollimuutus, sest noorema astronaudi asemel läks kosmosekõnnile esmakordselt juht.
Armstrong ütles oma ühes intervjuus, et temalt ei küsitud, kas ta tahaks olla esimene inimene Kuul ning otsustamine, kes on esimene, ei langetatud auastme järgi.
Armstrong sõnas ka ajaloolise lause: «That's one small step for man, one giant leap for mankind» (Väike samm inimesele, kuid hiiglaslik samm inimkonnale).