Antiikaja «Titanicult» leiti uusi aardeid

Allveearheoloog valmistumas sukelduma Antikythera saare juures olevale iidsele laevavrakile

FOTO: SCANPIX

USA Wood Hole Oceanographic Institution (WHOI) allveearheoloogid tegid uurimissukeldumise Egeuse meres Kreeka vetes Antikythera saare juures asuva laevavraki juurde.

See alus uppus umbes 2000 aastat tagasi ning avastati üle 100 aasta tagasi, edastab Live Science.

Tegemist on suurel hulgal iidseid aardeid sisaldava vrakiga. Nüüdne sukeldumine näitas, et laeva jäänused on seniarvatust suuremal alal.

«Tegemist on seni leitud antiiklaevadest suurimaga. See on antiikaja «Titanic»,» lausus WHOI allveearheoloog Brendan Foley.

Foley ja ta kolleegid on paar viimast nädalat teinud vraki juurde sukeldumisi, kasutades selleks poolrobot sukeldumiskostüümi Exosuit kui ka teisi nüüdistehnika abivahendeid.

Iidseid luksuskaupu vedanud alus uppus millalgi 60 – 70 eKr seilates Väike Aasiast Rooma.

Kreeka kalurid leidsid vraki väikese Kreeka saare Antikythera juurest 19. sajandi lõpul.

Kalurid tõid vraki juurde tehtud sukeldumistel pinnale näiteks pronksist ja marmorist kujusid nii kangelastest kui hobustest, ehteid, mööblit, klaasnõusid ja Antikythera mehhanismi, mis on keeruline astronoomiline abivahend.

19. sajandil ei olnud sukeldumisvahendid veel tänapäeva tasemel ning selle tõttu oli sukeldumine 55 meetri sügavusele vraki juurde ohtlik. WHOI andmetel ei arvestanud sukeldujad rõhu erinevustega ning üks neist hukkus ja kaks jäid halvatuks.

Kuulus Prantsuse mereuurija Jacques Cousteau külastas Antikythera vrakki aastakümneid hiljem ning tõi pinnale veelgi märkimisväärseid objekte.

Foleyt ja ta kaaslasi huvitasi, mis võib veel vrakis ja merepõhjas peituda. Nüüdne ekspeditsioon kestis 15. septembrist kuni 7. oktoobrini.

Foley tegi vrakist ja merepõhjast 3D kaardi, mis näitas, et laeva jäänused asuvad merepõhjas 300 meetri ulatuses ning laev oli kunagi 150-meetrine.

Sukeldujad kasutasid seadmeid, mis võimaldasid neil olla merepõhjas kuni kolm tundi. Nad tõid veel pinnale aardeid, mille seas olid kolm pliist ankrut ja pronksist rooliratas, millel oli säilinud ka natuke puitu.

Uurijate sõnul on laevast üsna palju säilinud tänu sellele, et alus mattus osaliselt liiva.

Leidude seas on ka huvitava mustriga voodijalg  ning kahemeetrine pronksist oda. Oletatakse et see oli kunagi sõjamehe või jumalanna Ateena kuju käes. See võis olla ka mõne kaarikuajaja oma. Seda lubab oletada sajand tagasi leitud marmorist kaarikute ja hobuste skulptuur.  

Ameeriklased plaanivad Antikythera juures järgmisel aastal veel sukeldumisi teha.