USA California tehnoloogiainstituudi uuring näitas, et kõik tähed ei pruugi asuda galaktikates, vaid neid võib olla ka galaktikatevahelises ruumis.
Pooled tähtedest võivad asuda galaktikatevahelises ruumis
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. november 2014, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Senise teooria kohaselt on tähed vaid galaktikates, kuid nüüdse uuringu kohaselt võivad pooled neist olla väljapool galaktikaid asuvatel aladel, edastab YLE.
Asstronoomide uuring on näidanud, et mõningaid tähti on sattunud galaktikatest väljapoole, kuid need on seni olnud üksikjuhtumid.
Teadlase Michael Zemcovi juhtimisel tehtud uuring aga muutis senist käsitlust märgatavalt.
Zemcov ja ta kolleegid töötasid läbi 2009 – 2013 informatsiooni, mis pärines infrapunakiirguse lähedal olevatelt lainepikkustelt.
Teadlased märkasid, et pimedaks ja objektidetühjaks peetud alad ei ole tegelikult tühjad. Galaktikatevahelisest ruumist leiti objekte, mille koguheledus oli sama võimas kui tervete galaktikate oma.
Kuna need tähed asuvad kaugel, siis neid eraldi uurida ei olnud võimalik, kuid nende koosheledus jäi siiski silma.
Sama märgati ka USA kosmoseagentuuri NASA Spitzer kosmoseteleskoobi abil tehtud infrapuna lainepikkuste uuringus, mille abil leiti objekte, mille heledus ei viita galaktikates asuvatele objektidele.
Zemcovi uurimisrühm arvas esmalt, et see helendus on pärit kõige vanematest galaktikatest ja mustadest aukudest. Valgus osutus nii kirkaks, et see ei saanud neist siiski tulla.
Uurijate sõnul ei olnud avastatud valgus ka nii sinaka tooniga nagu see teooria järgi oleks pidanud olema. Selle tõttu on üksiktähed parim selgitus.
Uurijad tõdesid, et on vaja teha lisauuringuid, et saada lõplik selgus.